Minu jaoks on juba selle raamatu lugemine ja sellele kaasa mõtlemine oma ette maailm, milles ma püsin mitmeid nädalaid, rääkides oma tuttavatele sellest raamatust, tekitades ka neis lugemishuvi. Kindlasti on märkimisväärne Bernard N. Nathanson ,,Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu", kui autor kirjeldab oma teekonda günekoloogist abordiarstini ning millistel põhjustel otsustavad naised raseduse katkestamise kasuks ja miks otsustas Bernanrd Nathanson hakata hoopis abordivastaseks. Kuigi kohati on selles raamatus kirjeldatud väga detailselt kõiki sündmusi, on see hariv ja mõtlemapanev iga ühe jaoks. Või kasvõi Brandon Bays'i ,,Rännak", kus on võimalik lugeda autori imelisest paranemisest viimases staadiumis olevast vähist. Ka Neale Donald Walschi ,,Mida Jumal tahab" ei jäta ka kõige veendunumat ateisti ning usklikku ükskõikseks.
Järgmisena kuulasime L. Van Beethoveni Avamäng ''Egmont'' , esitaja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, dirigent Mikk Murdvee. Avamäng on 1-osaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile. Lugu iseenesest on muutliku helistikuga ning vahepeal on tunda loo dramaatilisust. Viimaseks kuulasime W. A. Mozarti kolme ooperit, milleks olid ''Figaro pulm'', ''Don Giovanni'' ning ''Võluflööt''. ''Figaro pulm'' avamängu esitajaks on Londoni Filharmoonikud ning dirigent on Bernanrd Haitink. Teose temperamentne avamäng on tervenisti pöörases tempos ja valmistab oma energia ja hooga vaatajat ette ooperi marulises tempos vahelduvateks sündmusteks. ''Don Giovanni'' esitajaks on Zürichi Ooper nind dirigent on Nikolaus Harnoncourt. Teose avamäng on traagiline ja konfliktide rohke. ''Võluflööt'' Öökuninganna aaria (1.19.00) esitajaks on Londoni Kuninglik Ooper ja dirigent on Colin Davis. Avamängu põhiosaks on energiline fuuga vorm, mis
Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus.
vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d'Orleans, kuid tegelik võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia hertsog Jean Kartmatu Louis d'Orleans'i mõrvata. Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd'Orleans Burgundlased ja armanjakid Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d'Orleans'i äi, siis algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased Pariisis võimu ja korraldasid veresauna, dofään kutsus appi armanjakid, kes korraldasid omapoolse verevalamise. 1415 alustas Inglismaa, kodusõda ära kasutades, taas sõda Prantsusmaa vastu. 1418 vallutasid burgundlased linna tagasi, dofään põgenes Bourges' ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu.
annaabi.ee 
