Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida Richard Strauss 1904. aastal redigeeris ja uute instrumentide lisamisega kaasajastas on tänastelegi heliloojatele ja dirigentidele tõhus õppematerjal. Maurice Ravel (1875-1937) on sündinud sveitsi-baski segaperekonnas Edela-Prantsusmaal
tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema "kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla
kirjanduslik apokalüptiline reaalsus kui ka Bulgakovi-aegne nõukogude tegelikkus. · Jesua ja meistri lugu Kumbki linn ei võta vastu uut prohvetit ning hävitab ta. Kuid selle parallelismi taustal tõuseb esile ka oluline erinevus. Jesuale vastandub üks ja seejuures suur isiksus -- Pilatus. Gasparov: ,,Moskva variandis on see funktsioon otsekui pihustunud, laiali puistatud paljude väikeste pilaatuste, tühiste isikute vahel -- Berliozist ja kriitikutest Latunskist ja Lavrovitsist kuni Stjopa Lihhodejevi ja tundmatu aknast paistva tüübini, kellest on näha vaid tömbid kingad ja lai istmik. Pilatus moondub ,,pilaatluseks" - sõnake, mille leiutab kriitik Lavrovits Meistri hukutamise kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga
eriteadlasega. Tema mees oli kolmeks päevaks komandeeringusse sõitnud. Margarita nägi unes, et onnist astub välja meister ja kutsub teda enda juurde, Margarita arvas, et see tähendab ta enda peatset surma või taaskohtumist. Margarita sõitis trollibussiga samasse kohta, kus ta oli meistrit kohanud. Trollis räägiti surnukehast, kelle pea oli kirstust ära varastatud. Mrgarita juurde pargipingile tuli istuma ühe kihvaga mees, Margarita sai teada, et trollis oli räägitud Berliozist. Kihvaga mees meelitas Margarita välismaalasega kohtuma. Ta andis Margaritale kreemi ning lubas kell 10 helistada ning öelda, mis edasi tuleb teha. Kahekümnes peatükk: Azazello kreem Täpselt pool kümme määris Margarita end kreemiga. Kreem muutis ta kümme aastat ilusamaks. Margarita andis kõik oma riided, kingad, pesu, sukad teenjannale. Mehele kirjutas ta lühikese hüvastijätukirja. Kell kümme helistas Azazello ja teatas, et on aeg lennata välismaalase juurde. Üle
annaabi.ee 
