olulisemaks juhiks. Lisaks sellele asus ta pärast aatomipommi valmimist juhtima ka vesinikupommi väljatöötamist. Beria teened tuumapommi loomisel tulenevad peamiselt oskuses hankida Ameerikast olulist luureinfot. Tegevus pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ning ei soovinud temast oma järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsetesse megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatseslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises. 1953. aastal, pärast Stalini surma, sai Beriast koos Nikita Hrustsovi ja Georgi Malenkoviga nn "kollektiivse juhtkonna" liige ehk Nõukogude Liidu tegelikke juhte
väja, sandistati vaimselt. 24. Millise NSV Liidu peaministri ajal lühikest aega arendati kergetööstust rohkem kui rasketööstust? Malenkovi. 25. Mille müük välismaale võimaldas NSV Liidul muretseda oma elanikele piisav kogus elementaarseid toiduaineid Breznevi ajal 1970. aastail? Nafta 26. Millal Stalin suri? Mida ja miks kahtlustati seoses tema surmaga? 5. märts 1953 / ametlikult kuulutati surma põhjuseks ajuverejooks. Tema mürgitamises on kahtlustatud Lavrenti Beriat.2003. aastal avaldasid Vene ja Ameerika ajaloolased uurimuse, kust selgub, et Stalini organismis oli varfariini rotimürgina kasutatavat ainet, mis ahendab veresooni ning põhjustab lõpuks rabanduse ja verejooksu. 27. Mis parteil oli NSV Liidus ja Eesti NSVs juhtiv võim? Kommunistlikul parteil 28. Too näiteid, et NSVL oli diktatuuririik. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe
Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks. Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima. Vastupidiselt oma minevikule asus Beria pooldama liberaalseid reforme, poliitvangidele amnestia andmist, arstide ja juutide vastu suunatud protsesside lõpetamist jms. Samuti asus ta pooldama suuremate õiguste andmist teistele rahvastele NSV Liidu koosseisus ja mõjusfääris. Beriat kardeti. Sisejulgeolekujuhina teadis ta palju ja ta oli tuntud oma otsusekindluse ning halastamatuse poolest. Seega oleks tema võimulepääs võinud tähendada uusi repressioone ja kindlasti ka mitmele poliitbüroo liikmele poliitilise karjääri lõppu. Igati mõistlik oli selline ohtlik mees võimult kõrvaldada. Ajend saadi rahutustest Ida-Saksamaal, mille tekitajaks peeti Beria liberaalset poliitikat. Poliitbüroos
ametisse uus NSVL proküröör, dokumentides oli juba kirjas, et mida L. Beria tegi halba NSV Liidule. Tänapäeval on säilinud 30 suurt kausta ülemkuulamis protsesside kohta, mis pole tänapäeval kättesaadavad. Hrustsov ja Malenkov olid huvitatud, et mida L. Beria räägib ülekuulamistel, nende kabinettidesse pandi väiksed raadiod, mis olid ühendatud ülekuulamis ruumiga. Tänapäevaks on avaldatud stenogram. Kui L. Beria oli arreteeritud, Kremlis kõik ei tahtnud, et L. Beriat hukatakse, kuid neid pandi olukorda, kus nad nõustusid L. Beria hukkamisega. Nikita Hrustsovist saab L. Beria kõige suurem kritiseerija. Kümmekond kartuli kotitäit dokumente oli hävitatud peale L. Beria hukkamist. Mida "uus rahvuspoliitika" taotles? "Sula-aja" poliitilised olud: Sulaaeg sai alguse "uuest kursist" vahetult peale J. Stalini surma (1953, märts- Isiku kultus).Sulaaeg lõppes 1964. a kui N. Hrustsov võeti maha, kuid Eestis sulaaeg venib pikemalt kuni 1968. a
meeldis. 5.märtsil kinnitatud plaan oli tegelikult päriselus paika loksumata. Ei pandud paika, kes tegelikult üks riigijuht on. Kremlis saadi suurepäraselt aru, et kollektiivne juhtimine ei toimi mingil moel, lähiajal peab selguma see inimene, kes ohjad enda kätte võtab. Sellest vaatepunktist võimustruktuuri vaadates on selge, et tegelikult peeti kõige olulisemateks võimupretendentideks Beriat ja Malenkovi, olid kõige jõulisemad. Hruštšov kolmandana oli teisejärguline tegelane. Beria ja Malenkov leidsid, et uues olukorras pole tarvis parteil riiki juhtida. Igapäevaelu tasand peab koonduma valitsuse kätte, täitevvõimu kontrolli alla. Partei puhul leiti, et partei roll on tegelikult kindlustada propagandistlikult valitsuse edukas tegutsemine. Seetõttu ei olnud ei Malenkovi ega Beria jaoks esialgu oluline parteijuhi koht.
annaabi.ee 
