KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid Novell algab sellega, kuidas Campuzano hospidalist välja lonkab, kus ta enda süüfilist just ravimas käis. Ta näeb juhuslikult vana sõpra Peraltalt, kellele jutustas oma petisest naisest Estefaniast, kellelt ta süüfilise sai ja, kes teda lisaks veel pettis. Rääkides talle, et tal on 2500 (misiganesrahaühik) väärtuses vara ja maja, et Campuzano ta naiseks võtaks ja Campuzano
uskus. Teenija rääkis välja, et naine oli lipnikku petnud. Kui naine teada sai, et abikaasa on tal jälil, võttis ta mehelt tema väidetavalt hirmkallid ehted ja lahkus. Nüüd seletab lipnik sõbrale, et kõik ehted olid võltsid, seega väärtusetud. Lipnik on haige. Ta räägib oma kogemusest haiglas. Väidetavalt rääkisid haiglavoodi ees 2 koera, mida ta sõbral on raske uskuda. Sõber loeb lipniku märkmeid koerte kõnelusest. Koerad leppisid kokku, et 1. ööl räägib Berganza oma elust ja järgmisel Cipion. Cipion sündis ja kasvas üles tapamajas, kuniks sealt põgenes ja proovis karjatamist. Samal ajal kui Berganza räägib, õpetab Cipion teda paremini kõnelema, nii et oleks huvitavam ja hõlpsam kuulata õpetab nagu kirjanik. Berganza peremehe naine luges ette kauneid lugusid karjastest, mida koer oma karjastega võrreldes väljamõeldiseks pidas, sest tema karjased ei oska pilli mängida ega kõlavalt laulda.
naabermaade kõige vaesemad inimesed, kes on vabatahtlikult nõus orjaks hakkama. 8. ,,Koerte kõnelus" Cervantes Lipnik Campuzano abiellus Donja Estefaniaga, kes tegelt oli vaene. Ta valetas, et omab lossi, põgenes mitmeks päevaks koos mehe varaga minema. Ütles, et ta nõbu proovib oma meest petta, tegelt pettis ise. Lipnik pettis naisele, et tal on kallid kaelakeed. Lõpuks sattus haiglasse, kus kuulis kaht koera rääkivat. Järsku saavad nad rääkida, räägivad kui head on koerad. Berganza räägib oma elust. Sündis tapamajas. Nad tapavad inimesi sama kergekäeliselt kui loomi. Põgenes tapamajast. Jõudis karjase juurde. Karjased ei olnudki nii toredad ja ei laulnud kauneid laule, nagu raamatutest lugeda võis. Sai karistada, kuna hundid sõid oina. Hoopis karjased ise tapsid oina. Tänu alandlikkusele sai uusi peremehi. Läks kaupmehemaja uksehoidjaks. Oma laste peal näidatakse välja oma rikkust ja toredust. Keelepeks on halb. Käis koolis koos oma peremehe lapsega. Kui
Ta oli kohtunud daami, kes kutsus teda enda koju, kuid üles ärgatest ta märkab, et naine on kadunud, raha läinud ja süüfilis. Satub haiglasse ning ei tea kas haiguse mõjul, ta omandab võime aru saada, mida räägivad hospitali koerat, kuuleb pealt koerte kõnelust. Räägib retsensiaadile (üliõpilasele), mida need koerad rääkisid, hakkas uus teos. "Koerte kõnelus" on kahekõnena kirjutatud, narratiiv dialoogis. Kaks koera Cipion ja Berganza. 13. mai "Armukade Extremadura". Ei ole kelmiromaanilik, aksent on tegelaste hingelul. Lahendus erineb tavalisest süseest. Ammerikas rikkaks saanud Extremaduurlane naaseb 80-aastaselt Hispaaniasse. Ostab endale noore neiu naiseks (17-18). Hioab teda kodus kinni, et teised mehed tema vastu huvi ei hakkaks tundma, kuid ta vaatab ühel päeval aknast välja ja näeb noormeest ning nad armuvad. Noormees hakkab maja piirama ja otsima kontakti, see läheb ka korda. Kuid vanamees tabab nad