Võrdlus "Beowulf" ja "Tristan ja Isolde" Mõlemas teoses leidub vapper sõdalane, kes surma ei karda. Beowulfis on sõjad ja jõhkrad tapmised, aga Tristanis ja Isoldes on samuti võitlust, aga seal leiavad kaks noort inimest armastuse. Tristan tappis Iirimaad kurnanud lohe, aga Beowulf suri võideldes draakoniga. Sarnanevad need teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve.
Tegelased Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt. Grendel Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi. Ta rüüstas ja sõi inimesi. Beowulf tappis ta, kui ta tuli om...
Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb temega, kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid ise sureb haavadesse. ,,Beowulfil" on sarnasusi teiste germaani muistendite ja islandi saagadega (saaga muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust). ,,Beowulfis" esineb islandi eepikaga võrreldes vähem paganlikke seiku, seal kohtab koguni ristiususümboolikat, nagu peategelase märtrisurm rahva õnne nimel. ,,Rolandi laul", prantsuse rahvaeepos 11. sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Süzee aluseks on ajalooline fakt Karl Suure Hispaania-sõjakäik,
Tema ema oli veel hirmsam koletis kui tema laps. Ta tuli tagasi Heoroti Grendeli eest kätte maksma. Beowulf suundus seepeale nende koopasse järvepõhjas, mis oli kui põrgu-seal oli kottpime ja hirmus. 23. Relvad muinas-germaani saagades Njalli saagas sai Gunnarr viikingitega võideldes nende relva tapperi, mis oli relv, mille vastu keegi ei saanud. See oli kardetuim relv. See pidavat surmahoopi andes lagedale tooma hirmsa hääle, mida on kõikjale kuulda. Beowulfis sai Beowulf oma sõjamehelt mõõga, mis oli suurim ja võimsaim, kuid mis murdus pooleks kui ta Grendeli ema ründas Põrgu seinalt leidis Beowulf aga veel ühe mõõga, millega ta tappis Grendeli ema. 24. Hildebrandi lugu ja thjoste mõiste Hildebrand oli Nibelungide laulus Etzeli vasall. Ta tappis Kriemhildi. Hildebrandi laulus võitleb ta oma pojaga. Ta pidi jätma oma kodu ja kui ta naaseb 30 aasta pärast valitseb ta enda poeg tema riigi üle
"Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes. Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel.
annaabi.ee 
