........................................................11 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11 3 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks etüülbensoaadi sünteesi bensoehappest. Etüülbensoaat on ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonil. Etüülbensoaat on vees praktiliselt lahustumatu värvitu vedelik, mida kasutatakse parfürmeerias, kuna tal on meeldiv lõhn. Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt
Tallinna Tehnikaülikool Orgaanilise keemia lõputöö Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester,
C- vitamiini ja mineraalaineid on vähem. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Musta sõstra ja karusmarja hübriid omab suuri musti marju, mis omadustelt on lähedasemad mustsõstrale. Marjad on magusamad kui lähtevanematel. Astelpaju viljade värvus on oranzikas punasest kuni kollaseni. Maitse on hapukas. Jõhvikas ehk kuremari sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, kuni 22 mg C- vitamiini 100 g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud temas leiduvast bensoehappest, millel on konserveeriv toime. Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas
annaabi.ee 
