ja turvakäepide, gaasihoovastiku sulgur, ketipüüdja, parema käe kaitse, stopp-lüliti, vibratsioonisummutussüsteem, summuti, lõikeseade), kütte piisavust paagis. 3.7. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab langetaja. 3.8. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. 3.9. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitseid. Töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 3.10. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 3.11. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega : langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3.12. Ära mingil juhul muuda kettsae algupärast konstruktsiooni ilma tootja loata. Kasuta alati originaalosi
Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. · Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. · Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. · Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. · Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. · Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. · Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm Töö ajal: · Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40
Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm Töö ajal: Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid
Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsalangetaja. 5. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. 6. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. 7. Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. 8. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 9. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 10. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3. Töö ajal 1. Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda
juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli. Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja tahtsid. Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja tööd anda aastaringselt. Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis 1965
annaabi.ee 
