esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C
stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www.youtube.com/watch?v=Y5MJDd8zEOM ,,Romeo ja Julia" http://www.youtube.com/watch?v=0DWjI1uLSzw ,,Fantastiline sümfoonia" Konspekt Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia".
romantism. 2 6. H. Berlioz Prant- * Looming läbinisti * Pedagoog. - - Peateos: Ooperid: suse programmiline. * Andis ,,Fantastiline * ,,Benevenuto Aluseks kas välja sümfoonia" Cellini", kirjandusteos, orkestrat- ehk * helilooja oma elu või siooni ,,Episood ,,Troojalased", fantastilised õpiku. kunstniku *,,Beatrice ja
dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja
· ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks
kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises
annaabi.ee 
