Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea." Anselm (1033-1109) 1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11. sajandil Aostas, Loode-Itaalias 2. Millise ordu kloostri abt oli Anselm Becis, Normandias? V: benediklaste ordu (mungakuub oli musta värvi) 3. Kus oli Anselm peapiiskopiks 1093-1109? V: Canterbury's, Inglismaal 4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas? V: kuna Anselmi arvates pidi kirik rohkem sõltuma Rooma paavstist ja vähem Inglise kuningast, mis loomulikult viimastele ei meeldinud 6
Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia
11-12.saj suudeti paavsti võim hiilguseni viia. Siis hakkas paavsti autoriteet langema, kuna ristisõjad kaotati. 19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud Vaimulik ordu on usuline ões (nunnad)- või vennaskond (mungad), kelle peamine eesmärk oli jumala teenimine. Elasid kloostris. Kloostrid hakkasid Euroopas tekkima 4.saj. Vaimulikud ordud said oma nime kas vaimuliku ordu rajaja või esimese ordu kloostri asukoha järgi. Rajati ka tütarkloostrid. Benediklaste ordu sai oma nime püha Benedictuse järgi. Tsistertslased said oma nime esimese kloostri asukoha järgi Citeaux. Ordulastele oli omane suletus välismaailma suhtes (mistõttu asusid välismaailmast eraldatud kohas) ja majanduslikult sõltumatud (toodavad ise kõik vajaliku). Mis on klooster? Ehitiste kompleks, kus asub kindlalt kirik, munkade või nunnade elamisruumid, majandushooned, palverändurite öömaja, haigla või apteek (ümbruskonna jaoks)
Pallium - kiriklik rõivastus. Mida esialgselt kandsid ainult paavstid, aga mida paavst hakkas edasi määrama metropoliitidele ja osadele tähtsamatele katoliku kiriku piiskoppidele. Mungaordud Benediktlaste õpetus lähtub Nursia Benedictusest. 6. sajandil valitses oli oht, et Benedictuse reelgid (RB) vajuvad unustuste hõlma, kuid pärast mõningasi arenguid kuulutati 23. augustil 816. aastal RB Prantsusmaal riiklikuks ja kõikidele kloostritele kohustuslikuks seaduseks. Siit alates said benediklaste kloostrid täieliku domineerimise osaliseks, kuni 12. sajandini kui tõusid esile uued ordud ja hakkasid benediktlastega konkureerima. Milles seisnes Benedictuse õpetus? Keskse tähtsusega rõhutati õpetuses elu kogukonnas. Kloostrisse võeti vastu kõik, kes tõesti jumalat otsivad. Enne liikmeks saamist läbiti aasta ajane katseaeg (neid nimetati noviitsideks). Mungaks saamiseks anti vandetõetust, millest
annaabi.ee 
