psühholoogilised suurrollid: Jago, Rigoletto ja Rodrigo de Posa /Verdi ,,Othello", ,,Rigoletto", ,,Don Carlo"/, nimiosa Puccini "Gianni Schicci's", Barnaba / Ponchielli ,,Giocconda"/ ning seejärel laulja üks värvikamaid õnnestumisi - Colas Breugnon Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02] Laiemale üldsusele oli Georg Ots eelkõige tuntud paljude operetirollide kaudu. Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d'Artagnan /Benatzky ,,Kolm musketäri"/, Pierre-Punavari /Romberg ,,Kõrbelaul"/ ja Jim Kenyon /Friml "Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J.Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin "Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja ,,Mariza"/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega. [4; 2008, 03
1 Jacques Offenbach'i pilti vaata Lisa 1 2 Ernest Newman, Louis Biacolli's, toim. The Opera Reader(New York: McGraw-Hill) 3 Johann Strauss Jr. pilti vaata Lisa 3 6 Franz von Suppe, nii öelda tänapäeva Strauss, modelleeris oma operette suuresti Offenbach'i omade järgi. Viini traditsioone kandsid 20-ndal sajandil edasi Franz Lehar, Oscar Straus, Carl Zeller, Karl Millöcker, Leo Fall, Richard Heuberger, Edmund Eysler, Ralph Benatzky, Robert Stolz, Emmerich Kálmán, Nico Dostal ja Sigmund Romberg. Inglisekeelse operetini (tollal Inglismaal tuntud kui koomiline ooper, et seda eristada pranstuse või saksa operettidest) jõudsid Gilbert ja Sullivan, kelledel oli Viktoria ajastu Inglismaal pikaldane omavaheline koostöö. W. S. Gilbert 4 kirjutas libretod ja Sir Arthur Sullivan5 komponeeris muusikat, paar tootis koos 14 ,,koomilist ooperit", milledest
Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F. Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason publiku arv 1928/29: 21 517 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola.
sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intiigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse 1927 - 32. 11 Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F. Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola. Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega