trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Leptothrix (oksüdeerib rauda) Sphaerotilus Beggiatoa Thioploca Leucothrix (niitjas veebakter) Mõnedel niitjatel tsüanobakteritel (Nostoc, Anabaena) on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke: spoorid e. akineedid, mis taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi ja heterotsüstid, milles toimub õhulämmastiku fikseerimine. Punguvad ja jätketega bakterid: Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub
Vvli oksdeerimist mullas vib lbi viia ka heterotroofidest ja autotroofidest koosnev konsortsium. Redutseeritud vvlihendite fototroofne oksdatsioon Rohelised ja purpursed vvlibakterid (Chromatiaceae, H2S ..S0 + 2H+ + 2e- Ectothiorhodospiraceae, Chlorobiaceae) moodustavad CO2 + H2S ..S0 + [CH2O] + H2O morfoloogiliselt mitmekesise rhma. Purpursed vvlibakterid 3CO2 + 2S + H2O..3[CH2O] + moodustavad htse flogeneetilise rhma koos mittefototroofsete vvlibakteritega (Beggiatoa, Thiobacillus). Elupaika iseloomustavad: valguse olemasolu ja H2S, mis on enamasti prit lagunevast orgaanilisest ainest vi sulfaadi redutseerimist. Tekkinud vvel koguneb gloobulitena rakkudesse vi eraldatakse keskkonda. Oksdeeritud vvlihendite redutseerimine, dissimilatoorne sulfaadi redutseerimine (sulfaatne hingamine) SO42-, So .. H2S Protsessis osalevad sulfaate redutseerivad bakterid ja vvlit redutseerivad (organotroofsed) bakterid
sadestab seda niidi pinnal olevasse tuppe välja Leptothrix. Limatupega niitjad bakterid, kelle pinnale sadenevad raua- ja mangaaniühendid. See toimub siis, kui rakud lagundavad orgaanilisi rauaga kompleksis olevaid aineid, näiteks humiinaineid. Raua oksüdatsioonist energiat ilmselt ei saa. Kui rauarikkas vees on rauda oksüdeerivaid baktereid rohkesti, siis värvuv vesi pruuniks. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid Niitjas bakter Beggiatoa kogub rakkudesse väävlitilku. Suuremõõdulistel Beggiatoatel on rakkudes nitraadivakuoolid. Oli bakter, kellel Sergei Vinogradski kirjeldas esimesena kemolitoautotroofse toitumistüübi. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Paremal Vinogradski joonistus sellest bakterist. Kui mitu uut niiti algatavat rakku kinnitub koos, siis moodustub niitide rosett.
Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lämmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja
Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1. Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil. Thiospirillum, Chromatium. 2. Värvusetutel kemolitotroofsetel väävlibakteritel, kes saavad energiat redutseeritud väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega
Niitjad bakterid Rakud peale jagunemist jäävad kokku. Ühine väliskiht/toru/tupp. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Kõik rakud niidis on ühesugused. Iseloomulik on libisev liikumine. Sphaerotilus'e kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Leptothrix. Beggiatoa. Kemolitoautotroof, kogub väävlitilku rakkudesse. Suuremõõdulistel isenditel on rakkused nitraadivakuoolid hingamine, tsütoplasma aktiivse mahu vähendamine. Niidi diameeter üle 100 µm. Leucothrix. Ebasoodstate keskonnatingimuste mõjul niidi rakud ümarduvad ja muutuvad goniidideks, mis vabanevad niidi tipuosas. Goniidid liiguvad tahkel pinnal libisevalt, kinnituvad, moodustvad kinnitusplaadi ja moodustavad uue niidi. Kui goniide on rohkesti, siis
Eripind ja bakteri kuju o Pulkbakteritel, eriti peenikestel pulkadel, on SUUR ERIPIND võrreldes nt sama ruumalaga kerabakteritega. See võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga läbi raku pinna, mis tagab kiire kasvu. o Väga suurtel bakteritel on probleem, et eripind jääb väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Bakteritel Beggiatoa, Thiomargarita ja Thioploca on rakkudes suured nitraadivakuoolid. o Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel
Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1.Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil. Thiospirillum, Chromatium. 2.Värvusetutel kemolitotroofsetel väävlibakteritel, kes saavad energiat redutseeritud väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3.Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses
annaabi.ee 
