tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Difteeria- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud.
Rakud aheldunud kettideks. B. anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks vegetatiivne rakk Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Näide endospooride paiknemisest
Kärbsehammustusel liigub bakter verre, paljuneb, siseneb erütrotsüüti. Retikuloendoteliaalsüsteem korjab erütrotsüüte ära – äge aneemia. Sagedased ka müalgia, artralgia, peavalu. B. quintana. Kaevikupalavik (viiepäevapalavik). Esines laialdaselt I maailmasõjas. Asümptomaatilisest tõsise haiguseni. Tugev peavalu, palavik, nõrkus, valu pikkades luudes, eriti tibias. Palavik esineb viiepäevaste vahedega. Surma ei põhjusta, aga raske on ikka. Levitab täi inimeselt inimesele. Batsillaarne angiomatoos – vaskulaarne proliferatiivne haigus immuunkompromiteeritutel (HIV näiteks), immuunkompetentsetel alaäge endokardiit. Batsillaarne angiomatoos hõlmab naha, nahaaluskoe, luud. Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust. B. henselae. Batsillaarne angiomatoos, mis hõlmab nahka, lümfisõlmi, maksa või põrna. Kassiküünistustõbi. Haigus kassidelt (küünistused, hammustused, kirbud)
Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Tsüst puhkevorm, võimaldab bakterirakul üle elada halbu keskkonnatingimusi. Tsüste moodustavad: o Müksobakterid o Spiroheedid o Azotobacter o Riketsiatel Eksospoorid moodustuvad vegetatiivsetest rakkudest nöördumise teel. Esinevad punguvatel bakteritel. On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. Külgmiselt. B. laterosporus. Endospoori omadused: 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3
tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda
Sporomusa Pulkbakter Desulfotomaculum Pulkbakter Proprionispora Spirill Sporosarcina Kokk Thermoactinomyces: aktinobakter, moodustab termoresistentseid endospoore. Endospooride paiknemine rakus 1. Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. 2. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. 3. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. 4. Külgmiselt. B. laterosporus. Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid. Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena. Rakul enamasti 1 vibur. Ümarad endospoorid. Aeroobsed. Varem kuulusid need liigid perekonda Planosarcina. P. ureae. Lagundab uureat ja teda on palju sõnnikuga väetatud mullas.
annaabi.ee 
