arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii
Tänu sellistele kolossaalsetele kulutustele sai Narva endale ühe võimsaima kaitsesüsteemi tollases Põhja-Euroopas. Bastionid seest ja väljast Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada bastioniks Pax (Rahu). Ehkki nimi Pax on juurdunud ka rahvasuus, on tegelikult tänaseni tegemist algupärase Wrangeli bastioniga. Samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastionit nimega Justitia (Õiglus). Bastionide kaitseks kavandatud viiest raveliinist jõuti valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna vahele planeeritud läänevärav. See valmis alles 1822. aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats.
1876. aasta koostatud endise Tallinna muldkindlustusvööndi haljastuskavas oli bastion näidatud haljasalana, koosjalgradadega. Haljastusplaanide realiseerimisega tegeles Promenaadide komisjoni ning tulevase haljasala 6 plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati ja kinnitati Tallinna Linnavolikogu poolt 1880. aastal. 1885. aastal valmis kavandatud park, koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut. Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud. Ala hakati kutsuma Rannavärava mäeks (saksa k. Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai nimeks Rannamägi. 1902. ja 1903. aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik G. Türnbaumile
1538 jätkati valli pikendamist ida suunas, millega seoses rajati Karja vallivärav koos selle juurde kuulunud suurtükitorniga Lurenburg (lammutati 1767). Äsjavalminud teise eesväravaga Harju värav aga suleti sellega eoses hoopis. Viru värava ette püstitati seejärel Uus Rondeel ning Viru värava ja Väikese Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel
annaabi.ee 
