kuulnud midagi, kuna olid tal ainukesed pilud ju silmadel ning nina juures. 14. sajandil peeti pottkiivrit liiga ebamugavaks ning see vahetati välja kergemate, visiiri ja rõngaskaelakaitsega basinettide vastu. 3.6.Relvad Relvadest populaareim, nagu sellele ajale kohane , oli loomulikult mõõk, mis varasemalt oli lame ja tömbi otsaga, kuid hiljem muutus rombikujuliseks ning teravamaks. Neid tehti ka pikemaks, neid pikemaid nimetati bastarditeks. Teiseks väga populaarseks relvaks oli piik. 7 4.TURNIIRID Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka
Sa maks ajaks oli osa m õ õku muutunud juba ka palju pike maks nii pikaks, et nendega võitle miseks tuli rüütlil m õle mad käed appi võtta. Neid kutsuti pooleteisekäe m õ õ kadeks ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Rüütli teiseks pea miseks relvaks oli piik , millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. 11 sajandil heideti piiki sa ma m o odi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100. aasta paiku
Mõõk on ühe- või kaheteraline löögi- ja torkerelv mida kasutati tavaliselt lähivõitlustes. 13. Sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks, ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need võimsad mõõgad olid võimelised purustama rõngassärgi. Selleks ajaks olid paljud mõõgad muutunud ka pikemaks, selle jaoks, et kasutada pikemaid mõõki, tuli võtta appi mõlemad käed, kuna mõõga mass oli liiga suur. Neid mõõkasi kutsuti pooleteisekäemõõkadeks, ehk bastarditeks, ning neid oli võimalik ka hobuse selga kinnitada, kuid kanti ka vööl olevas tupes. Mööda mõõga vart jooksis soon. Mõõga käepidemest üleval oli kaitseraud, see kaitses rüütli käsi selle eest, et kui vastane lõi vastu mõõga vart, libises see alla, kuid kaitserauaga oli kindel, et löök ei taba kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid
5.6Relvad Rüütli peamiseks relvaks oli tema mõõk. Varem kasutasid rüütlid kaheteralisi raiemõõku, kui 13.sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need tugevamad ja teravamad mõõgad suutsid purustada isegi soomussärkide raudrõngaid. Samaks ajaks oli osa mõõku muutunud juba ka palju pikemaks- nii pikaks, et nendega võitlemiseks tuli rüütlil mõlemad käed appi võtta.Neid kutsuti pooleteisekäemõõkadeks ehk bastarditeks ning neid sai hobuse sadula külge riputada. Mõned rüütlid kasutasid laiu ja lühikesi, raske kumera teramikuga mõõku, mis nägid välja nagu lihunikukirves. Neid nimetati falkionideks. Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. 11.sajandil heideti piiki samamoodi nagu oda või kasutati torkamiseks. Kuid juba 1100.aasta paiku ratsutasid rüütlid lähivõitluseks oma vaenlasele vastu, piik kõvasti kaenlasse surutud. 1300
annaabi.ee 
