''Berlin''. Lugusid mängiti samas järjestuses nagu plaadilgi. Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid,
Tänapäeval kasutatakse aga rohkem siiski ainult kulissiga tromboone, Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, tiiskant-, alt-, tenor- ja basstromboonid ning kasutati neid ansambleina. Hiljem kadusid oma terava a tooni tõttu kasutuselt tiiskanttromboonid ning mõne aja pärast alttromboonid, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes ja kontsertidel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvemaks ja kui Austria välja arvata, siis 1675. aastaks peaaegu enam ei kasutatudki. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel. Austriast algas ka trombooni taassünd, seda kasutasid näiteks Leopold Mozart ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, sest trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga
17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja 1675. aastaks peaaegu lõppes. Austriast algas trombooni ,,taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Tänapäeval kasutatakse trombooni väga palju dzässmuusikute poolt ning edasi on arenenud ka mängimistehnikad ja kõlad. Kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni, kuid lisaks on veel olemas ka näiteks alt- ja kontrabasstromboonid. Pilt 4( tromboon) 7 KOKKUVÕTE Tromboon on vaskpuhkpill, mida kasutatakse laialdaselt ka dzässmuusikas. Referaadi tegemise käigus sain teada põhjalikumalt trombooni ehitusest ja ajaloost ning erinevatest nii kodu- kui ka välismaistest trombonistidest.
põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina,
annaabi.ee 
