· Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad toimivad sünergiliselt · Rakk/rakk interaktsioone teatakse halvemini strooma rakud on olulised tüvirakkude diferentseerumisel ja küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast jaguneb Hemoglobiin hakkab ladestuma raku Polükromatofiilne tsütoplasmasse erütroblast jaguneb Normoblast küpseb Retikulotsüüt Sisenemine küpseb vereringesse Erütrotsüüt Basofiilne erütroblast Polükromatofiilne erütroblast Normoblast
Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või
3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk. Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast Retikulotsüüt Erütrotsüüt Skeem 1. Erütropoees. Erütropoeesi stimuleerib erütropoetiin. Erütropoeesis osalevad mikroelemendid raud, koobalt, tsink ja mangaan. Suurt tähtsust omavad vitamiinid B6, B12. 2.1. Punaverelibled
Rakud salvestavad histamiini, kuid ei sünteesi seda Ülesandeks on takistada histamiini vabanemist (allergia), osaleda immuun- ja organismi kaitsereaktsioonides Nõrk fagotsütoosivoime, võimelised liikuma amöboidselt – need funktsioonid on nõrgemalt väljendunud kui neutrofiilidel Basofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad aluseliste värvidega tumesiniselt Areng toimub punases luuüdis, diameeter 8-12µm Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, rakus Z-tähe kujuline tuum, tsütoplasmas on tumesinised sõmerad (võivad maskeerida tuuma) Basofiilsed granulotsüüdid sarnanevad osaliselt sidekoes paiknevate basofiilidega e nuumrakkudega Hulk suureneb veres allergiliste haiguste korral, nõrk fagotsütoosivõime, mõjutavad vere hüübimist Lümfotsüüdid 20-30% leukotsüütide üldarvust – lähtuvalt raku mõõtmetest jaotatakse lümfotsüüdid väikesteks, keskmisteks ja suurteks
Kolooniat moodustav ühik CFU. Eelrakkude diferentseerumisvõimalused kitsenevad iga astmega. Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast (jaguneb) Normoblast (küpseb) Retikulotsüüt (umbes 1%, noor erütrotsüüt, nende suurenenud hulk veres näitab intensiivistunud erütropoeesi)(küpseb) Erütrotsüüt Müelopoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Müeloblast (jaguneb) Promüelotsüüt (jaguneb, siin toimub spetsialiseerumine rakutüübile) Müelotsüüt(küpseb) Metamüelotsüüt (küpseb) Granulotsüüt Trombopoees
SÜDAME-VERESOONKONNA POOLT Tahhükardia Süstoolne kahin Hingeldus NÄRVISÜSTEEMI POOLT Väsimus, jõudluse langus Pearinglus, peavalu Kohin kõrvades Virvendus silmade ees MUUTUSED PUNAVERES Anisotsütoos – erütrotsüüdid on erineva suurusega Poikilotsütoos – erineva kujuga erütrotsüüdid Mikrotsüüdid – normist väiksemad erütrotsüüdid Makrotsüüdid – normist suuremad erütrotsüüdid Basofiilne sõmerus Jolly kehakesed – tuumajäägid Aglomeratsioon – kokkukleepuvus Hüpokromaasia – nõrgalt värvunud, hüperkromaasia-ülevärvunud Mis iseloomustab eelkõige rauapuudusaneemiat? Raua puudusel häirub hemoglobiini teke. Rauavaegusaneemia puhul sisaldavad erütrotsüüdid vähem hemoglobiini – hüpokroomsus ja on normist väiksemad – mikrotsütaarsus. Aneemia üldsümptomid
Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi
märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. Organoidi- rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid
2) Punaliblede morfoloogilised muutused 1. Suuruse muutused Normotsüüdid Mikrotsüüdid tavalisest väiksemad Makrotsüüdid tavalisest suuremad Anisotsütoos rohkelt esineaid mikro ja makrotsüüte 2. Muutunud kujuga erütrotsüüdid Poikilotsüüdid ellipsi, pirni jms. kujuga Megaloblastid veres suured tuumaga erütrotsüüdid Retikulotsüüdid noorvormid, säilunud basofiilne rakusisene struktuur. Normaalselt tervetel loomadel veres 1,5%. Erütropoeesi intensiivistumisel tekib retikulotsütoos (veres >10%). Degeneratiivsed punalibled viitavad erütropoeesi pärssumisele: poikilotsüüdid, anisotsüüdid, hüpokroomsed erütrotsüüdid. Regeneratiivsed punalibled viitavad erütropoeesi intensiivistumisele: polükromatofiilsed erütrotsüüdid, retikulotsüüdid, normoblastid. NB
annaabi.ee 
