ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähedab kahvaturohelist. 1648. aastal sai saksa keemik ja arst Johann Glauber niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". XV sajandi algul Basilius Valentinuse raamatus "Antimoni triumfaalne sõjavanker" mainitakse antimoni- ja mõnede vismutiühendite omaduste ja meditsiinilise kasutamise kõrval ka "soolapiiritust". Võib oletada, et Glauber ainult avastas ja kirjeldas selle aine valmistamismeetodit. Kuid kaasaegsed keemiaajaloo uurijad oletavad, et Basilius Valentinuse teosed on kirjutatud Paracelsuse vaenlaste poolt, kes tahtsid tõestada, et kõik tema poolt kirjutatu oli teada juba XV sajandil, ning
Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist (Kauksi). Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa- alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu (Cesise) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638.a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad. Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun
48 Adam 1995, lk. 97 49 Adam 1995, lk. 102 50 Eesti Piibliselts, 1997 51 Lane 2002, lk. 41 8 apollinarism. Nimelt eitas Apollinaris, et Jeesusel oleks olnud inimlik hing või mõistus. ,,Kui mina olen hing, kes elab kehas, siis Jeesus oli Sõna, kes elas kehas. Seega täitis Sõna Jeesuses inimhinge astet".52 Igale valeõpetusele leidus ka tuliseid vastaseid. Nii apollinarismi kui ka arianismi vastu astusid ka näiteks Basileios (Basilius) ja vennad Gregoriused (Kapadookia kirikuisad). Samuti ka makedoonidele, kes olid piiskop Macedoniuse juhitud rühmitus ja pidasid Püha Vaimu loodud olendiks, nagu seda tegid ka Egiptuse Tropici. Kapadookia kirikuisad andsid täpse selgituse selle kohta, kuidas on seotud jumala ainulisus ja kolmainsus. Samas mõistis mõni neid vääriti ja leidis põhjuse süüdistusteks triteismis (usus kolmesse Jumalasse).53
reeglit tsiteeritud. Mõnikord on ka teist silmapaistvat reeglit mainitud, mis räägib vastsündinud laste tapmisest. Tegelikult on Lex Frisionum harukordne ning tavapäratult ulatuslik keskaja allikas. See pakub palju rohkem kui ainult kahte ebatavalist reeglit. Lex Frisionum pandi algselt kirja aastal 790 ning sellest ei ole säilinud ühtegi käsikirja. Ainus ning ka vanim allikas on trükitud versioon aastast 1557. Sellel aastal, koostas Baselist pärit trükkija Joannis Basilius Herold kokkuvõtte kõikidest germaani seadustest Charlemagne valitsemise ajal. Nende seas ka Lex Frisionum. Heroldil pidi arvatavasti olema vana, võimalik et ka originaalnäidis, kuid seda pole tänapäeval leitud. Kuivõrd täpselt ja täielikult ta selle kopeeris pole teada, kuid see on ainus, mis tänapäeval saada. 19. ja 20. sajandil on mitmed teadlased uurinud Lex Frisionumi. Üks kõige varasemaid uurimusi annab välja ladina keelse teksti koos kommentaaridega (Von Richthofen, 1866).
tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne juutide paasapühi rahavahetajad Jeruusalemma pühakojast piitsaga välja ajas). Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid
annaabi.ee 
