ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm) Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: -mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid)-suguliselt, kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt
Roosteseentel on alternatiivne vorm eoseid tootva pinna moodustamiseks. Ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A
mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees, välja ulatuvad vaid suudmed. *suguline (eoste abil). See on igal seenerühmal erinevalt kulgev keeruline protsess. Kott- ja kandseentel moodustuvad sugulisel paljunemisel viljakehad. Kottseentel tekivad kotteosed (askospoorid), mis asuvad lahtiselt seeneniidistikul või vastavates viljakehades (kleistoteetsium, periteetsium, apoteetsium). Kandseentel tekivad kandeosed (basidiospoorid) eoskandjatel e. basiididel. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel
Tõrje - kahjustatud puude väljaraie koos vastsetega. Hiid- tüvevaablane (Urocerus gigas) asustab nii mändi, kui ka teisi okaspuid. Samalaadse eluviisiga nagu eelmine liik. 27. Juure- ja tüvemädanikud. Biotõrje. Juure- ja tüvemädanikud Puu- ja puidumädanikke tekitavad kandseente hõimkonna seened. Kandseentele on omane sugulise protsessi lõpptulemusena valmivate eoste arenemine eoskandadel ehk basiididel. Pärast mõneaastast seenniidistiku arengut puus või puidus, moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või puitmaterjalile seene viljakehad. Puidu rakuseinad lagunevad seenniitide poolt toodetud fermentide toimel, millised lagundavad tselluloosi, ligniini jne. Mädanemisprotsessi lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Optimaalne temperatuur lagunemisprotsessideks on +25 kraadi, kuid protsessid algavad +2 kraadi ja lõpevad +35 kraadi juures. Kuigi
annaabi.ee 
