Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st.
2cm, III staadiumi puhul haaratud ka üks lümfisõlm, mille suurus on 3cm või alla selle või tekib tuumori invasioon maxilla, mandibula, orbita või temporaalluu sisse. IV 4 staadiumi haigust diagnoositakse, kui tekib koljupõhimiku otsene või perineuraalne invasioon või haaratud 2 ja rohkem lümfisõlmi. Kaugmetastaaside olemasolu viitab levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. Ravivõimalused Basalioomi valikravimeetodiks on kirurgiline ravi7. Teostatakse ekstsisioon 3-10mm kasvaja piiridest sõltuvalt kasvaja suurusest ja lokalisatsioonist. 5-aasta retsidiveerumine 1.5cm algkolle diameetriga on 12% ning üle 3cm algkolle diameetriga 23%. Elektriline kauterisatsioon ja kõrvetamine on kiire ja lihtne meetod, mida kasutatakse nende basalioomide puhul, mille diameeter on 2-5cm8. Retsidiveerumine on väikeste tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%.
uuringuks. Kahtlusel, et kasvaja on levinud kaugemale, tehakse ka ultraheli- ja röntgenuuringuid (viimaseid siiski harva). Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile. Sümptomid :Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas- punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava
naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava
annaabi.ee 
