RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks); tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti. · Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust.
linge. Halofiilid: rakus on kõrge K+ sisaldus. See stabiliseerib neil ribosoome ja on osmoprotektoriks. Membraani pinnaga seotud valgud, ka kestavalgud vajavad aga stabiilsuseks kõrget Na+ sisaldust 59. Tardsöötmed: 1. keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. 60. Eu ja prokarüootide viburite basaalkehade erinevused. Eukarüootide viburid ja ripsmed kinnituvad rakule teistsuguse basaalkeha abil, kui bakteritel. Eukarüootide basaalkeha nimetatakse ka kinetosoomiks. Basaalkehas on mikrotuubulid paigutunud skeemi järgi 2 + 9 x 2. Motoorseks valguks on düneiin. Sellise basaalkehaga on näiteks ka inimese hingamisteede ripsepiteeli ripsmed Bakteriviburi kinnitab rakule basaalkeha, mis koosneb valgulistest ketastest. Neid kettaid on kas üks paar või kaks paari. Ketaste arv sõltub bakteri rakukesta ehitustüübist. 61. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Tunnus Prokarüoot Eukarüoot
Viburiniit on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi töö - Viburi paneb liikuma peamiselt prootongradient. Mõnedel bakteritel võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Ketta pöörlemapanek on seotud mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega. 48. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(-) basaalkeha koosneb 4st kettast. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. 49. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, rakk liigub kruvina edasi. Spiroheedil on 7-11 periplasmaatilist viburit, mis kinnituvad raku poolustel. Basaal keha on erinev puudub L-ketas, kuna pole vaja kinnituda välismembraani ja P-ketas koosneb teistsugustest valkudest. 50
Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Ta pikeneb monomeeride assambleerimisel helikaalseks struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja
pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta pöörlemapanek (ioonide liikumise konverteerimine mehhaaniliseks tööks) pole seotud mitte vesiniksidemete moodustumisega ketta valkude ja prootonite vahel, vaid pigem mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega (prootonturbiini mudel). Viburi basaalkeha ehitus. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Spiroheetidel on viburid periplasmas, nad kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Aga spiroheedi basaalkeha kettad on teistsugused, kui tavalistel bakteritel. NAD PAIKNEVAD VÄLISMEMBRAANI ALL. Arhede vibur kasvab alusest, bakteritel tipust. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad.
Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad staatori valgud Mot valgud. Mot valkude vahendusel liiguvad prootonid piki gradienti tagasi rakku. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt prootongradiendi suurusest. 60. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Ta pikeneb monomeeride assambleerimisel helikaalseks struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. 61. Viburid spiroheetidel ja arhedel. Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid
Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne- supramembraanne ketas), P (peptidoglükaankihis), L (lipopolüsahhariide sisaldavas välismembraanis). C-ketas on oluline viburi pöörlemissuuna muutmisel ja viburi seiskamisel. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad prootonkanali valgud Mot valgud. Viburi ühe pöörde jaoks on vaja ca 1000 prootoni liikumist läbi membraani. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta
annaabi.ee 
