ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14%
ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14%
Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli
naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel nagu nafta ja maagaas. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ameerikas, mis hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest tarbima ehk nafta kogutarbimine kasvaks 54 % võrra. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %. Hiina ja India oma 152 %.
Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest võtma. Nafta kogutarbimine kasvaks 54 % koos vanade tööstusmaade nafta tarbimisega. Kuna nafta- ja gaasivarud maailmas paiknevad ebaühtlaselt, siis süsivesinikvarudele toimuv võidujooks ägeneb
annaabi.ee 
