P(h) = rõhk kõrgusel h P0 = rõhk lähtekõrgusel h0 h = kõrgus meetrites h0 = lähtekoha kõrgus meetrites T = õhu temperatuur (K) R * = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m /(mol·K) g0 = raskuskiirendus: 9.81 m/s2 M = õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol) Suuremate kõrgusvahemike korral on vaja arvestada õhu temperatuuri ja sellest tingitud tiheduse muutusi kõrgusega. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes: elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes ( mm Hg ); millibaarides ( mbar ); hektopaskalites ( hPa );
õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. 8 Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu
alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu
Tekivad ookeanide, merede kohal, kui pinnavee temperatuuron umbes +27ºC, need on suure purustusjõuga orkaanid (Põhja-Ameerikas) ja taifuunid (Kagu-Aasias).Levikuala: 5º- 25º põhja- ja lõunalaiustel. Läbimõõt 100-1000 km (ehk väiksemad kui parasvöötmes). Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s.Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvad 10-20 km/h, kestvus 8-10 päeva. 7.Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. 8.Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog ehk Päikese poolt kiiratud energia
väärtus, sest kõrgemal asuvate atmkihti-de kaal ning järelikult ka rõhk vähenevad kõrgusega. Rõhkude p ja p+dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaas kaaluga: p-(p+dp)=gdh, kus on gaasi tihedus kõrgusel h. Siit dp=-gdh. Kui temp. on konst., annab võrrandi dp/p=-µg/RT*dh integreerimine lnp=-µgh/RT+lnC. kus C on konst. Eeldusel, et temp. kõrgusega ei muutu, avaldub rõhu sõltuvus kõrgusest valemiga p=p 0e-µgh/RT. Seda seost nim. baromeetriliseks valemiks ja sellest on näha, et õhk langeb kõrgusega seda kiiremini mida raskem on gaas ning mida madalam on temp. Joonisel on kujutatud kaks kõverat p=p 0e-µgh/RT, mida võib tõlgendada kahte moodi: kas vastavatena µ kahele erinevale väärtusele või vastava-tena kahele erinevale temp.-le. (joon.10). §66. Boltzmanni jaotus. Teinud valemis p=p0e-µgh/RT asenduse p=nkT, saame seaduse, mille kohaselt muutub kõrgusega ruumala-ühikus sisalduvale molekulile arv: n=n 0e-µgh/RT
Hõõrdumise olemasolul kõrgrõhkkonnas kaldub õhuosake iga tiiruga eemale kõrgrõhu tsentrist (või kõrgrõhkkonna harjast), tegemist on lahtikeerduva spiraaliga. Õhu äravoolu tõttu kõrgema rõhuga aladelt kõrgrõhkkond hajub (laguneb). Baromeetriline aste Kõrgemale tõustes õhurõhk väheneb , sest õhurõhku määrav ühikulise ristlõikega õhusamba kaal väheneb .( kui tihedus ei muutu on rõhu valem p=roo*g*h) . Baromeetriliseks astmeks nimetatakse kõrgusvahemikku , mille ulatuses on vaja tõusta et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra. (1 ühik on 1mbar/1hPa) Niiske õhu tiheduse valem =p/ RkuivTvirtuaalne Virtuaalne temperatuur on alati pisut kõrgem tavalisest temperatuurist. Tegijapoiss 2010
Pm arvutamiseks on atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on m , = 500 m) ka baromeetrilise astme abil. tarvis teada Päikese kõrgust,solaarkonstanti mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia. massist ja ruumalast: Baromeetriliseks astmeks a nimetatakse So,otsekirguse intensiivsust Sm.Et Pm Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm. keemia ja õhusaaste V kõrgust, mille võrra tuleb laskuda (või tõusta), et rõhk muutuks ühe ühiku (hPa või
annaabi.ee 
