1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak, mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400. XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid. Aastal 1532 ehitati Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436
Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Ka valgmikku liigendava azuursed vanikud. Hoone täitis mitmeid funktsioone, mistõttu põhiplaan, erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonist, on kokku surutud ja komplitseeritud. Võlvitud keldrikorrusel, sammuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga
Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja
Keskaegsete teravkaarportaalide juurde ilmusid baroksed nikerduksed, milledest mitmed on säilinud tänapäevani. Levima hakkas polükroomia, keskaegseid talalagesid hakati katma maalingutega. Tollal hakati eluruumideks ümber ehitama ka elamute laokorruseid, jättes reeglina paika aga keskaegsed seinad ning tavaliselt ka laed. Ka asendati 17. sajandil Tallinna enamike kirikute ja Raekoja senised gooti stiilis tornikiivrid renessanss- ja barokkvormides kiivritega. Erandina taastati 1651 gooti stiilis Oleviste kiriku tornikiiver, kuid seda senise sirge vormi asemel veidi nõgusana ning algsest 36 m madalamana. Seega jäi all-linnas kuni Põhjasõjani 18. sajandi algul domineerima 15-16. sajandil ehitatud gooti stiilis linn, kuid juba mõningate uute elementidega rikastatult. 1556 valminud renessanss-stiilis Vaekoda (hävis Tallinna pommitamisel 1944)
annaabi.ee 
