pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Eesti kauneim barokkiehitise, Kadrioru lossi, mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhkeaed. 18. Sajandil muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18. Sajandi viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool klassitsism. 1775. Aasta suurtulekahju plaanipäraelt üles ehitama hakakti. 1784. Aastal valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja kivisild.
Mustpead tutvustasid tsaarile oma maja ja vennaskonna kombeid. Erilist mulje avaldasid valitsejale hiigelsuured veinipokaalid, üleni hirvenahaga kaetud ja all ehtne hirvesõrg. Midagi seesugust polnud Venemaa valitseja iialgi näinud. Põhimõtteliselt Mustpeade vennaskond ühendas , . Olles auliikmeks vastu võetud, kinkis ta vennaskonnale 30 dublooni. Alates 1712. aastast oli Peetri omaduses Laia tänava lõpus, Hobuveski vastas paiknenud mansardkorrusega barokkpalee, mille merepoolne tiib toetus linnamüürile. Sealt avanes hea vaade sadamale. Viimane oli tsaari jaoks kõige tähtsam objekt Tallinnas. Kahjuks on hoone hiljem tollivalitsuse jaoks ümber ehitatud. Tema Peetri-aegsest ilmest same aimu vanalt vaatelt ja plaanidelt. Samal aastal märtsis kinnitas Peeter I Tallinna linna ja rüütelkonna privileegid, mis pani aluse balti erikorrale. 1713. aasta sügisel hakati Peeter I isiklike juhiste järgi rajama sõjasaadamat.
jõududega palvemaju ehitama. Kuna liikumine ähvardas nii mõisa kui kiriku kontrolli alt väljuda, andis keisrinna Elisabet 1743.a ukaasi, millega vennastekogudused keelati. Katariina II ajal keeld kaotati ja liikumine elas üle uue tõusuaja. Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal). Kaunistusterikas rokokoo Eestis eriti ei kodunenud (parim näide Põltsamaa loss hävines II MS ajal). 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse klassitsism. Selle parim näide oli Trt linn (raekoda- milles
ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Rikkalikult kasutati stukkdekoori ja skulptuuri, viimased olid omavahel seotud ühtseks tervikuks, väljendades piiblist tuntud süžeesid, milles tundepaisutus ja dünaamilisus saavutasid tihti teatraalse efekti. Väga oluliseks kujunes paleearhitektuur, mille interjöörikujundus püüdles suursugususe, toretsemise, avaruse poole. Barokkpalee interjööri ilmekaks aktsendiks sai kaheks sümmeetriliseks haruks jagunenud trepp, mis süvendas siseruumis barokile iseloomulikku liikumisillusiooni Anfilaadsüsteemis paigutati ruume maja pikiteljel järjestikku nii, et kohakuti jäävad siseuksed võimaldasid näha terves maja pikkuses. Anfilaadina paiknevad ruumid rõhutasid suurejoonelisust ja toredust, mida võimendas peeglite ja suurejooneliste lühtrite kasutamine - valgust oli vaja, et kogu luksus näha oleks
annaabi.ee 
