saj I poolel Prants. Seal valitses täielik monarhia. Raha oli kunni käes Arhitektuur. Rok. arh. on suunatud interiöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasut. peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasut. palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand Skulptuur. Portslanist pisiplastika. Võrreldes barokkiga muut. tööd õrnemaks ja ümaramaks. Tegijd: Clodion ja A.Douchardon.Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist
Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga. Park on reeglipärane ja arhidektuuriline, sellest kujuneb välja Prantsuse pargistiil- ilu tuleb luua loodust täiendades. Ruumide paigutus rõhutas kuninga iseloomu- kuninga magamistuba oli lossi keskuseks. Kõige suurem ja ilusaim oli peegligalerii. Kahel pool saali oli sõjasalong (kuningale) ja rahusalong (kuningannale). Võrreldes Itaalia barokkiga oli Verssaile mõõdukan, n.-ö. Baroklik klassitsism. Louise XIV ehitas sõjaveterannidele vanadekodu ja sinna juurde invaliidide toomkiriku. Kullatud kuppel ja kahekorruseline fassaad. Sinna on ümber maetud ka Napoleon. Kujutavas kunstis oli levinud baroklik realism. Carronaggsso mõju enim tajutav Georges de la Tour’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje religioonile. Ei kujuta täisfiguure, tavaliselt kuni põlvedeni. Pildid on suhteliselt
1656. aastal Vene-Rootsi sõjas proovis osa professoreid ja õpilasi edasi õppida Tallinna gümnaasiumi ruumides. 1690.aastal avati Ülikool taas Tartus. Linna seis polnud kiita ja ülikool koliti 1699. aastal Pärnusse. Seal tegutsenud ülikooli hinnati kõrgelt. Pärnu kapituleerumisega 1710. aastal lõpetas tegutsemise ka ülikool. Kujutav kunst ja arhitektuur: 17. sajandi algul oli valitsevaks stiiliks renessanss, aga juba sajandi keskel vahetus see barokkiga. Puunikerdustega on kuulsust kogunud Tallinnas tegutsenud Christian Ackermann, kes on teinud nii kirikualtareid kui muid töid ühiskondlikesse hoonetesse. Populaarseks sai ka hauamonument-rõngasrist, mida tegid linnameistrid Varasemast rohkem tegeldi portree maalidega. Kuna oli tõestatud, et linnamüür ja tornid ei taga suurtükkide eest kaitset, hakati ehitama uut tüüpi kaitseehitisi nagu bastione. Need oli 5 nurgelised. Astangulised kindlused. Sees oli
Klassitsismi helikeel:lihtsad, kaunistustesta, lühikesed, korduvad teravdatud karakteriga faasid, tempokad resitatiivid, tõsised, jõulised karakterid, isikupärane väljenduslaad, polüfooniline. Romantism 19. sajand Klassitsismi ja romantismi helikeeles ei ole erinevusi. Muutub teoste sisu, aeg ja elulaad on teised. Murranguks on Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. Muusika tõusis kõige kõrgemale tasemele, ülistatakse palju luuletustes, sugulus jooned barokkiga. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu, pärast 100 aasta möödumist esitati taas Bachi Matteuse passiooni, sai alguse tava mängida varem loodud muusikat. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn
annaabi.ee 
