Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale
Mida rohkem, seda uhkem? Väide ,,Mida rohkem, seda uhkem" sobib minu meelest ideaalselt kirjeldamaks uhket, suurejoonelist ja rohkete kaunistustega barokkajastut. Kõige parem näide barokkajastu suursugusest muusikast, kunstist ja arhitektuurist ning inimeste liigsest raha pillamisest on Prantsusmaa kuningas Louis XIV ehk Päikesekuningas. Louis XIV valis enda sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib päike rahu ja võimsust ning teisalt jälle kunsti ja kõige loojat. Just seda viimast oli Päikesekuningas oma valitsemisajal Prantsusmaa jaoks. Ta kulutas rohkelt energiat ja aega ning veel rohkem raha erinevatele lõbustustele
Mida rohkem, seda uhkem? Minu arvates sobib väljend „Mida rohkem, seda uhkem“ suurepäraselt kirjeldama uhket ja säravat, suurejoonelist barokkajastut. Vaadates asja tänapäeva vaatenurgast, on ikka rohkem alati parem ja uhkem? Muusika koha pealt ütleks mina isiklikult ei – kõiki neid barokiajastu muusikažanre on minu jaoks liiga palju. Parimaks barokiajastu näiteks on kindlasti tolleaegne monarhlik Prantsusmaa. Kõik oli seal nii uhkeldav ja suurejooneline, iga vähimgi liigutus käis kõik etiketi järgi. Rääkides päikesekuningast, mul on tunne, et ta pingutas selle barokitsemisega veidi üle
Reeli-Mai Valge 10L Mida rohkem, seda uhkem? Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja,
Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper.
järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid. Levitati loosungit ,,Kunst kuulub rahvale!", mille kaudu teeniti kommunistlikut propagandat. Muus kultuuri tabas arengupeetus. Pajud silmapaistvad heliloojad siirdusid eksiili