1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
Islami aiakunst Pööra tähelepanu põhimõistetele ning aedade kompositsioonile (geomeetria, elemendid jne). Hiina ja Jaapani aiakunst Filosoofia (NB! Väga oluline!), kompositsioon, materjalid. Renessansist barokini Renessansi mõisted, olulisemad detailid ja elemendid, renessanssaia kujundus. Tähtsamad isikud: L.B. Alberti, A. Palladio. Prantsuse renessanssaiad 16. saj. Parteri kujunemine. Barokk Prantsusmaal. Barokiaja mõisted, barokkaia kujundus. Valgustusajastu filosoofia aedade kujunemise taustana. Prantsusmaa naabermaad 16.18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. Tähtsamad isikud: A. Le Nôtre (koos oma kaaskonnaga), F. Bacon, Ch. Wren. Keskendu lugedes maastiku ja aiakujunduse omavahelisele suhtele (üleminekud siseruumist välisruumi, kaugema maastiku kaasamine aiakujundusse jne). Pööra
Alustati ehitust Charles II ajal, töö valmis William III ajal. Seal oli suur sissesõidu allee The Mall Buckinghami paleesse. Algselt liitus see pargiga ja oli pallimängurada.. Seal oli veel suur kanal, , muruväljakud. 2. Teine Le Notre stiilis aed oli Badmintoni lossi aed Gloucestershirei's. ehitati 1682. Ümbritsesid parterid, muruväljakud, bosketid. Aia ümber oli ristuvate alleedega võimas park. Peaavenüü üikkus oli umbes 4 km. 3. 17. ja 18. saj. vahetusel arenes barokkaia baasilt vabamakujulisem Grand Manner stiil. Selle tuntumaid esindajad on : o Castle Howard Yorkshirei's o Studley Royal Yorkshirei's 6
Tondimäge on peetud rahva seas Kolga kloostri asukohaks nii veendunult, et varasemad uurijad ja üllatavalt ka Norrman seda varianti väga tõepärasena võtavad. Kloostri asukohana on see ka muistisena arvel. Torkab silma Tondimäe korrapärane ovaal (vasakul) ja selle täpne orienteeritus peahoonega. See on pargi keskne element ja asub pargi keskteljel. Detail 1833. aasta kaardilt, pildistatud Norrmani töö pealt. Nüüd tuleb võrdluseks kõrvale võtta Ulriksdali puhkemõisa ja barokkaia pilt. Et koos esimese peahoonega (1642), või mõnevõrra hiljem, sai valmis ka barokkpark (nimetatud ka regulaarpargiks), seda näitab 1667. aasta inventuurinimekiri. Seal mainitakse suurt rohu- ja puuviljaaeda. Rohuaias olid kaks lehtlat, pügatud põõsastest labürindid, kolm kalatiiki ja elavatest lilledest istutatud päikesekell. /Kangilaski 1977, lk 17/ Jacob De la Gardie mõis ja barokkpark Ulriksdalis, Rootsis.
nagu näiteks ka Canopus Hadrianuse villa juures ja mälestus luksuslikest terrassaedadest Generalife juures Granadas. Need pretsedendid pärinevad kindlalt neist aedadest, mille minevikutraditsioonid edendavad ruumikujunduse kontseptsioone praeguseni ning rajasid iseenesest esileulatuva paiga ka renessansiajaloos. Villa Aldobrandini. (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 77). 16. ja 17. saj vahetusest pärit. Asub 17 km Roomast idas. Esindab vahelüli itaalia renessanss- ja barokkaia vahel, just selle villaga seoses on olnud juttu renessanssi ja barokki eraldavast manerismist. Rajatud Giacomo della Porta plaanide järgi. Seda perioodi võib iseloomustada väga selge aia koondumisega ümber kesktelje ning aia ja maja omavahelise koosmänguga e dialoogiga, mida varem ei esinenud. Siin olid sümmeetria ja regulaarsus tipul: perspektiivtelg domineeris maastikus ja hoone ning aed olid ilmtingimata kokku kasvanud. Siin tuleb nähtavale üks barokkaedadele iseloomulikemaid jooni:
annaabi.ee 
