Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper Cosi Fan Tutte. Tema ooperid "Figaro pulm" (1786) "Don Juan"(1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790) "Võluflööt"(1791) Barokistiil avaldus kõige enam ooperizanris. Kalleim muusikazanr. Vaid suurimad muusikakeskused võisid lubada omale oopereid. Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria. Opera seria süzee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma mütoloogiast/ajaloost. 18. saj. keskel tuli opera seria asemele koomiline ooper mis toob vaataja reaalse elu keskele. See sama opera buffa oli juba 17. saj. Koomilises ooperis etendati vahel ka dramaatilisi lühiosasid. 1762a
Bachi ja Händeli stiil polnud sel ajal aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kiirest kujunema juba 1730. aasta paiku. Bariokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1)1580-1630 ( varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine); 2) 1630-1680 ( keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine); 3) 1680-1740 ( hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg ). Muusikaline Barokistiil on pärit Itaaliast: olulisimad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased, nagu renessansi ajastul madalmaallased, olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eekõige ooper, samuti algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orekstrimuusika võidukäik
Üldiseloomustus- "Barokk"-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. 18.saj. keskpaigani. Portugali keelest pärit "barroco" tähendab -ebaloomulik,kummaline, ekstsentriline, liialdav. Barokiajastu liigendus: 1) 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille
Kiviplaatidest moodustati kapiteelid, friisid, isegi kogu seinapind võis olla kaetud reljeefsete plaatidega, millelt peegeldav valguse ja varju mäng oli vastavuses barokile omase maalilisusega. Selles 76 laadis kujundas A. Cano ( 1601-1667 ) Granada katedraali fassaadi ( teostatud 1703 ). 17. sajandi lõpuks aga kerkis esile puht-hispaanialik barokistiil, mida hakatakse selle looja, arhitekt J. Churriguerra ( 1650-1723 ) järgi nimetama tsurrigerismiks. Selles dekoratiivsuses ja rikkalikkuses vallandub Hispaaniale omane elurõõm ja taltsutamatus. Ollakse ükskõikne konstruktsioonide suhtes, toed ja talastik olid ainult raamiks rikkalikult kuhjatud ornamentidele, kõveratele ja väänlevatele vormidele, kummalises seoses antud taimemotiividele, mille plastiline voogavus tekitas maalilise kogumulje. Tsurrigerismi