Ernst Barlach on ekspressionistlik saksa skulptor ja kirjanik. Kuigi esimese maailmasõja alguspäevil oli ta sõja poolt, on ta enamasti tuntud tema skulptuuride poolest, millega ta protesteeris sõja vastu. Enamus tema töid konfiskeeriti natsi saksa töölispartei poolt. NOORUS Ta sündis 2. jaanuaril 1870 Wedelis, Holsteinis Johanna Luise Barlachi ja Dr Georg Barlachi vanima pojana. Algkoolis õppis ta Ratzeburgis. Sellel perioodil suri varakult ta isa, 1884. aastal. ÕPINGUAASTAD Barlach õppis 1888. kuni 1891. aastani Gewerbeschule'is Hamburgis. Tänu tema artistlikule talendile jätkas ta õpinguid Dresdeni kuningliku kunsti koolis 1891. kuni 1895. aastani. Sellel ajal valmis tal esimene suurem skulptuur Die Krautpflückerin. Peale seda õppis ta veel ühe aasta Pariisis Acade'mie Julianis. KUJUNDAVAD AASTAD
· Sealsed kriitikud kiitsid Cezanne'i, kes oli nende jaoks puhta maalikunsti rajaja · Radikaalseid uuendajaid oli vähe. Saksamaa: · "Bauhaus"´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism,utopism, mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung
laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg
laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg
väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann (1870-1938). Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi (1967-1945) graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi (1870-1938) loomingu näol ka skulptuuri. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse
Tema tippteosed on Tallinna-vaated, kus perspektiiv on teravdatud ja moonutatud, ning kriiskavavärvilised majad on kujutatud erinevates suunades vaaruvatena. Piltidel kummaline, pingestatud meeleolu, kuid tema loomingus on ekspressionismile siiski lähenetud rohkem dekoratiivse maneeri kaudu. Anton Starkopf (1889-1966) oli sõja ajal interneerituna Saksamaal, kus sai impullse Wilhelm Lehmbrücki ja Ernst Barlachi loomingust, aga kaudselt ka ekspresstionistlike maalijate figuurikäsitlusest. 1930. aastail muutusid tema teosed pehmevormilisemateks ja dekoratiivsemateks, kuid säilitasid oma ekspressionistliku pateetilisuse. Nooremad pallaslased olid huvitatud aga ka saksa sõjajärgsest ekspressionismist, ja veelgi enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on
annaabi.ee 
