ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu. Samal ajal toimus Balti riikide blokeerimine mere poolt Katkestati lennundus&kaubandus lõigati välismaailmast. Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17.juuni 1940 okupeeriti kogu Eesti 21. juuni 1940 lavastati ametlik riigipööre. 14- 15 juuni 1940 riigivolikogu valimised Vastaskandidaadid keelati ära 21.juuli UUS RIIGIVOLIKOGU: * EV muutus ENSV-ks * Vares- Barbarusest sai ülemnõukogu presidentuuri esimees-sisuliselt president *maa, ettevõtete ja suurte majade natsionaliseerimine * ENSV liitumine N-Liiduga 6. august 1940 25.aug. ENSV põhiseadus MUUTUSED ÜHISKONNAS 1940-41 Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega Kaitseliitlastel kästi loovutada relvad Maareform Natsionaliseerimine Rahareform Võimuaparaadi puhastamine- kõik N- võimule mitte lojaalsed inimesed vallandati Keelatud kirjanus, raamatuid
toimetatud väljaannetes ja mujal perioodikas kirjandus- ning teatrikriitikuna ja kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan Jaak Petersonist, artikkel ,,Die estnische Literatur", samuti kirjanduslooline andmestik Suitsu koostatud ,,Eesti lugemiseraamatus". ,,Eesti Kirjanduses" avaladus Suits kompaktseid lühiuurimusi eesti vanemast kirjandusest, eriti silmapaistva sarja Fr. R. Kreutzwaldi noorusest, artiklid Vildest, Tammsaarest, Underist, Barbarusest ja teistest. Väliskirjandusest köitsid ta huvi Holberg, Brandes, Rolland, Puskin ja hollandi uuemad luuletajad. Ta koostas ja varustas eessõnaga Koidula ,,Kogutud luuletused" ning Kreutzwaldi ,,Viru lauliku laulud". Elu tuli Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - ja kaduvikku siis kustub. Mis küll nii kohisevad kevadised veed,
17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21. juulil tuli nõndanimetatud Riigivolikogu kokku, kuulutas Eesti: Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 9. 6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks. 10. Ümberkorraldused ja repressioonid olid tegelikult alanud juba juunipöörde ajal. Nüüd need jätkusid ja laienesid. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu, Vares-Barbarusest selle presiidiumi esimees, Vabariigi Valitsusest Rahvakomisaaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kätte. Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale. Laidoner viidi ära 19.juulil, Päts 30. Juulil. On arvestatud, et 1940.aasta
pea", 1939, puugravüür; lõpule viidud Eestis) ja kodumaal (,,Berberi tüdruk kaameliga", pehmelakk, ,,Noor araablane", metsotinto, mõlemad 1940). 25.septembril 1939.aastal maabus Viiralt Tallinna sadamas. Vaatamata neliteist aastat kestnud eemalolekule lülitus ta kodumaisesse kunstiellu üsna hõlpsasti. Peale 1940.aasta juunipööret valiti ta ENSV Kunstnike Liidu Orgkomitee liikmeks. 1941. aastal teeb ta mõned etüüdid ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehest luuletaja Johannes Vares-Barbarusest, kelle portree tellimus seoses kavatsetava ENSV kunsti ja kirjanduse dekaadiga Moskvas jääb aga tehnikas teostamata. Tema esimesekss kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel) väärikas tunnustusavaldus vanameistrile. Enamjaolt loobki Viiralt Eestis portreid, millistes võib täheldada rahvusliku tüübi, rahvusliku karakteri otsinguid. Taastunud kontakt kodumaaga, mure tema saatuse pärast rasketel, keerulistel sõjapäevadel lõid pinnase selliste
Selle ajajärgu luuleloomingu põhisisuks on inimene oma ajas ja ühiskonnas. Sõdade järel väljendati inimsuse, rahu ja demokraatia ideaale enamasti retooriliselt paisutatud südamevaluga. Ekspressionistlikest mõjudest tingitult väljendub igatsus parema järele äärmiselt tugevate värvidega antud õudusvisioonides ja võikuspiltides, millest kostub hukkujate kisa, voolab jõgedena verd ja taudid tapavad tuhendeid. "Tarapita" rühmituse päevil sai Barbarusest üks juhtivaid publitsistliku protestiluule viljelejaid, õigluse ja inimsuse kuulutajaid, väikekodanliku mentaliteedi raevukamaid ründajaid (luulekogu "Vahekorrad" 1922). Ekspressionismimõjutustega on kogu "Katastroofid" 1920. Barbarus kirjutas nii: Aeg tallab meid veriste jalgadega. Aju nagu viinamarjad surutõrde pressit, pealuus pakitseb nirisev paise,
annaabi.ee 
