Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka. Hitleri ja Saksamaa langus Juba II maailmasõja vältel hakkas Hitleri tervis halvenema, on öeldud, et ta haigestus süüfilisesse ja Parkinsoni tõppe. Lisaks arvatakse, et ta oli hüpohondrik ja skisofreenik. Saksamaa häving sai alguse Operatsiooni Barbarossaga, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu okupeerimine. Sellega ka rikuti hiljuti tehtud MRP-d. Saksamaa lahingud Venemaal aga ei läinud edukad, lisaks ei aidanud sellele kaasa tõsiasi, et Saksamaa oli praktiliselt üksi terve maailma vastu. 1943. aastal Teherani konverentsil otsustasid juhtivate riikide juhid ning pandi paika esialgne kava Saksamaa purustamiseks. Isegi sakslased teadsid, et sõda on praktiliselt võitmatu. 1944
14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine. 1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane. Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult. Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste suhete halvenemise põhjuseks oli soov omada kontrolli Euroopa üle. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord-Leningradi, Süd- Ukraina vallutamine, Mitte-Moskva Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt
Hävitas Põhja-Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu.
Hävitas Põhja- Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu
annaabi.ee 
