nukke ja nende riideid. Nukkude kõrval tehti paberist ja papist ka sõdureid, hampelmanne, losse, maju ja muud. Poest ostetud pabernukkude kõrval on pea kõik väikeste tüdrukute sugupõlved joonistanud nukke ja nukuriideid ka ise. Neis eri aegadest pärit omatehtud pabernukuperedes peegelduvad omaaegsed moesuunad, lennukas fantaasia, aga ka lihtsalt puhas mängurõõm. (Toomet, Nukuraamat, 1997) Foto 9. Paberist nukud Barbie algidee sai Ruth Handler, jälgides oma tütart Barbarat mängimas pikkade saledate pabernukkudega. Handlerile tuli mõte, et mannekeeniproportsioonidega kolmemõõtmelisel nukul võiks olla tüdrukute seas edu. Ruth Handler tegi oma idee teoks 1950-ndate lõpul. Ta valmistas plastmassist pikkade saledate säärtega, peenikese vöökohaga, vormikate puusade ja rindadega täiskasvanud naist kujutava nuku ning nimetas selle oma tütre järgi Barbie’ks. Barbie rikkalik garderoob oli õmmeldud viimase moe järgi. Tema jalad olid vormitud kandma
kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt mõõgaga lohet tapmas. ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel
Rooma kapitooliumi väljakul lõpetas Peetri kiriku kupli ja tegi Laurentsiuse kloostri raamatukogu sisekujunduse Firenzes. Töötas alati üksi, oli üksildane ka elus. Raffael(1483-1520). Oli Rooma klassikalise koolkonna rajaja. Tööd lihtsad, selged, harmoonilised. Võttis da Vincilt üle püramiidkompositsiooni, sfugmato ja hingestatuse. Sixtuse Madonna Sai nime paavst Sixtus III järgi, kes suri märtrisurma 1440. Kujutatud Neitsi- Maarjat ja Püha Barbarat. Ilus aedniku naine Madonna ohakalinnuga Madonna roheluses asub Viinis Alba Madonna on eelistanud ringikujulist kompositsiooni, pidi tegema palju eskiise. Raffaeli põhitööks saavad Vatikani kolme toa e. stanza freskod. 1. Allkirja ruum Ateena kool töö keskel kreeka filosoofid(Platon da Vinci välimusega, kõrval Aristoteles, Platon osutab taevasse, aga
Juuditil pärast pidusööki enda juurde jääda. Rõõmsas naudinguootuses jõi Olovernes liiga palju, heitis asemele ja vajus kohe raskesse unne. Juudit raius Olovernesel tema enda mõõgaga pea maha, mähkis selle sääsevõrku ja peitis reisipauna. Assüürlaste laagrist välja lipsanud, tõttas ta Betuuliasse ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele. Linnas puhkes tohutu rõõm. Juuditist sai linna päästja. Kangelanna elas 105-aastaseks Püha Barbara- Miks nimetatakse Barbarat romantiliseks kangelannaks? Barbara elulool puudub ajalooline alus. Vatikan kustutas Barbara nime pühakute kalendrist põhjendusega, et tegemist on kirjandusliku väljamõeldisega. 13. saj kirjutas Jacobus de Voragine romantilisest kangelannast oma ,,Kuldlegendis". Keskajal oli Barbara kultus ülipopulaarne. Pärimuse järgi oli Barbara Süüriast (või Egiptusest Heliopolisest) pärit tütarlaps, paganliku kuninga Dioscoruse imeilus tütar (sündis 3. sajandil).
taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel
annaabi.ee 
