Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine. Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest. IdaEuroopa arengu erijooned ning LääneEuroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis IdaEuroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivsee maakasutuse
aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteooria järgi põimuvad sotsiaalsed-, majanduslikud- ja kultuurilised protsessid paratamatuks evolutsiooniliseks arenguks barbaarsusest kõrgtsivilisatsiooni poole; majanduses on see areng järgitav sektorite muutumise järgi (põllumajandussektori arvelt tööstus- ja teenindussektorite suurenemine); selle protsessi juured on industriaalrevolutsioonis; moderne ühiskond on linnastunud ja suhtlus selles ei sõltu määravalt indiviidide ühiskondlikust staatusest ega suguharusidemetest (ei sõltu määravalt, mitte, et ei sõltu üldse); see ei tähenda, et põllumajanduslik ühiskond on ebademokraatlik (vt
sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks.
mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks.
annaabi.ee 
