Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk-
1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraazakent. 19091910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a. põles hoone müürideni maha ja taastati muudetud kujul kahe aasta pärast. Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64, http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik 6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides
kloostri maad. Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila, Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest hakkasid Rootsi kuningad üha enam maid läänistama, mille tulemuseks oli mõisate arvu kiire kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://www.miksike
revolutsioonilisi laule, lehvitati punast liüüu, juhid kandsid punaseid eraldusmärke, koguti raha revolutsioonikassasse. Linnast tulnud pidasid kõnesid, hüüti loosungeid „Maha isevalitsus!“, kuulutati ühinemisest sots dem parteiga, mõisnikke võeti pantvangi. Keda taheti vahetada linnas vahistatute vastu. Üldiselt koheldi mõisnikke eestis suhteliselt leebelt, teadmata asjaoludel tapeti vaid üks neist (Peningi mõisnik Arthur von Baranoff). Osa said peksa. Ülestõusnute terror ei väljendunud füüsilises kohtlemises, vaid just vara hävitamises, mis on tapmisest palju kergem vägivalla avaldus. Tõelise veresauna päästsid lahti hoopis karistussalgad. Mõnel pool rünnati ka alama astme valitsusasutusi (politsei ja kohus) ja hävitati dokumente. Linnameeste saabumine andis kohalikele julgust ja üldises segaduses võis süütaja olla kes iganes
12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914).
annaabi.ee 
