konkreetset lähenemisviisi ja suunda ei ole. - Erinevate teooriate osasid võib koos kasutada - Uurimused ei anna selgeid vastuseid küsimustele, mis algselt tõstatati, otsad jäävad lahtisteks 6 - Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud. · Jean-Francois Lyotard - teadmiste brändid. - Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad · Jean Bandrillard - Simulaakrumid. Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas. - Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks - Eriolukordades valida einev suhtumisviis inimese identiteet ei ole ühene. · James Clifford - kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes" · Ulf Hannertz - kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti
Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa.
*"seadus on seadus"me peame alluma *seadus suunab meie maailma *ST moodustub vastavatest institustioonidest ning teda pole reaalselt olemas *ST kollektiivne vale, millele me oleme nõus kõik alluma ( nt: "Kuninga uued rõivad" Andersen Suure Teise surve) *ST annab teatava õigustuse inimese tegudele ( ei pea olema mingi suurem võimu institutsioon) *ST määrab ära meie positsiooni ühiskonnas *interpellatsioon saame kellekski siis, kui meid k õnetataske *ST vanden õu teooriad Jean Bandrillard (19292007) *postmoderne ühiskond ei tooda enm esemeid vaid informatsiooni *tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne) *tõenarratiivide kadumine *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi varjamise teooria *eesmärkide kadumine *varjamine ei ela enam reaalsuses, vaid elame H ÜPERREAALSUSES *simulaakrum originaali ja koopia erinevuse kadumine
Seadus on seadus, me peame sellele alluma. SIINE I PANNUD TÄHELE :S:S · Määrab ära kes me oleme, sarnane on interpellatsiooni teooria. o Me saame kellekski siis, kui meid kõneldatakse (VMS) o Kõige tüüpilisem näide kuidas suur teine toimib on valdenõuteooria o Inimsetel on kõige raskem leppida, et keegi ei juhi rongi. · Semiurgiline o tootmmine laieneb ka inimesefantaasia protsessile. o Bandrillard kirjutab, et tõdede kadumine on toimumas maailmas. o Samal ajal jätkub see, et esitatakse meile universaalseid lahendusi. o Eesmärk on kadunud, ei saa enam tõena võtta. · Hüperreaalsus simulaarkeum o Hüpperraalsus - reaalses maailmas saame alati teha reaalsetest objektidest koopiad kuid hüperreaalseus seda teha ei saa. Luuakse mingisugised reaalsuse mudeleid, millel mingit vasadantid
annaabi.ee 
