lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle jääb veel Neblina, mis on 3014 meetrit kõrge. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Pikk maismaa piir kirdes, idas ja kagus on Atlandi ookeaniga. Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana, Peruu, Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Kasutatud materjal: · http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11384 · http://world.bymap.org/index.html
aastas. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgeimad mäed: 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Pikimad jõed: 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Suurima rahvaarvuga linnad (2005.aasta seisuga) Brasiilias on: 1. São Paulo 11,125,243 2.Rio de Janeiro 6,323,037 3. Salvador 2,675,875 4. Brasilia 2,476,249 5. Fortaleza 2,447,409 6. Pelo Horizonte 2,375,444 7. Manaus 1,793,416 8. Curitiba 1,746,896 9. Recife 1,536,934 10. Porto Alegre 1,409,939 11. Belém 1,380,836
Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on üks rikkamaid riike just oma loodusvarade tõttu. Kõrgeimad mäed 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Neblina Pikimad jõed 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Amazonas 4 Rahvastik Brasiilia rahvastik on väga kirev. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
ajalt esineb lumesadu kõrgemates piirkondades. Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetrit, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak
Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest
Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Maa kirdeosa, Brasiilia kõige viljatum piirkond, on vaga kuiv ning kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda teravdanud. Loodusvarad: Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Pikimad jõed: Amazonas 7025 km Parana 4700 km Sao Fransisco 2900 km Kõrgeimad mäed: Neblina 3014 m Bandeira 2890 m Roraima 2810 m Serra Parima 2727 m Pedra Axu 2232 m 4 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal. Kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskus on brasiilias 88,6 %. Linnarahvastik on 81%. Sündimus on 81 ja suremus 21. Imikusuremus on 27 . Lapsi ühe naise kohta on 2,3. Alla 15. a. on 28 %. Üle 65. a. on 6 %. Keskmine
During this phase, Portuguese colonialism focused on expanding its outposts in Africa into nation-sized territories to compete with other European powers there. With the Conference of Berlin of 1884, Portuguese Africa territories had their borders formally established on request of Portugal in order to protect the centuries-long Portuguese interests in the continent from rivalries enticed by the Scramble for Africa. Portuguese Africa's cities and towns like Nova Lisboa, Sá da Bandeira, Silva Porto, Malanje, Tete, Vila Junqueiro, Vila Pery and Vila Cabral were founded or redeveloped inland during this period and beyond. New coastal towns like Beira, Moçâmedes, Lobito, João Belo, Nacala and Porto Amélia were also founded. Even before the turn of the 20th century, railway tracks as the Benguela railway in Angola, and the Beira railway in Mozambique, started to be built to link coastal areas and selected inland regions.
muutunud populaarseks puhkekeskuseks, kuid veidi on säilinud ka sealsest iidsest kindlusest ja kloostrist. Lagoas asub veepark. Lagos Lagose väikelinn asub V sajandist pärit müüride vahel. Seal on mitu võrratut kirikut: São Sebastião (renessanss), Santa Maria of Misericórida (XVIXIX sajand), Santo António (barokk) ja väga vana São João Hermitage (VIIIIX saj). Lagosest leiab kohaliku muuseumi, kuberneripalee, maalilise väikelaevade sadama, kindluse Forte do Pau da Bandeira koos muuseumiga, vana orjaturu ja Eesti vabadussambale sarnase ristiga monumendi. Lagoses on lisaks mitmele kilomeetrite pikkusele rannale väga kaunid rannakaljud, mis eriti päikeseloojangul pakuvad unustamatu elamuse. Linnatänavad on kitsad ja laotud libedatest valgetest kividest, kus jooksevad sees mustrid. Lagoses on hommikuti bussijaama lähedal 120
annaabi.ee 
