kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana,
● GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaažidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art’i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta
GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt
GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana,