Kolme Balti riiki läbiva uue raudtee ehitamise kogumaksumust hinnatakse 5 miljardi euro suuruseks investeeringuks, millest, sõltuvalt tööde iseloomust, kuni 85% on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab tänaste hinnangute põhjal ca 1,3 miljardit eurot. Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud ca. 250 miljonit eurot ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul. Mis vahe on praegusel raudteel ja Rail Balticul? Praegu on Eestis kasutusel tsaariaegne rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltic ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Praegused raudteed Eestis on projekteeritud või rekonstrueeritud piirkiirusele mitte üle 140 km/h, üldiselt jäävad piirkiirused aga pigem 100-120 km/h kanti. Rail Balticul lubatud kiirus on reisirongidele kuni 240 km/h. Rail Balticu trassil ei ole samatasandilisi ületuskohti ning raudtee piiratakse osaliselt aedadega,
..........................................................................10 3.1 UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE ........................................................................................10 3.2 UUED TÖÖHÕIVE- JA HARIDUSVÕIMALUSED ......................................................................11 3.3 KUI TASUV ON RAIL BALTICU MAJANDUSLIK PROJEKT? ............................................12 3.4 KUI SUUR TOETUS ON RAIL BALTICUL EUROOPA LIIDUS? .........................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................................................14 LISAD .....................................................................................................
Arvatakse, et sellised kõrvalepõiked sirgest rajast kahjustavad loodust rohkem. Metsa võetaks sirgema trassi korral vähem maha, seega peaks keskkond vähem kannatama. Samuti arvavad nad, et ohustatud liigid ei ela mitte ainult Natura aladel, vaid ka teistes majandusmetsades. Kuigi see tõestab, et need inimesed ei ole aru saanud, miks üldse kaitsealasid luuakse. Need on alad, kus on tagatud liikide säilimine, kus neid ei segata. Teistes kohtades nagu riigimetsad see tagatud ei ole. Rail Balticul on aga ka plusspooli. Kuna tegemist on elektrirongidega, ei saastaks need õhku. Samuti väheneks maanteede liiklus, mis samuti vähendaks õhu saastet. Elektrirongid teevad ka palju vähem müra kui tavalised rongid. Ükskõik kuhu või kuidas Rail Baltic rajatakse mõjutab see siiski ümbritsevat keskkonda. Kuigi trass Nature alasid arvatavasti ei läbi, siis mõjutab see siiski kaudselt neid alasid.
vibratsiooni ülekannet rööbastelt maapinnale. Elumajadest möödumisel rongi kiirust ei piirata, häirivat mõju vähendatakse leevendusmeetmetega. (Korduma ... 2018) Rail Balticu jaoks ei tehta ümber juba olemasolevat raudteetrassi, kuna selle Rail Balticu parameetritele kujundamine oleks analüüside hinnangul kallim kui uue rajamine. Praegused Eesti raudteed on projekteeritud piirkiirusele kuni 140 kilomeetrit tunnis, Rail Balticul on reisirongidele lubatud kiirus aga kuni 240 kilomeetrit tunnis. Olemasolev raudtee saab küll pidevalt sõidukiiruste tõstmiseks investeeringuid, kuid kurvide sirgemaks tegemine ja trassi ümberehitus Rail Balticule vastavaks tuleks lõppkokkuvõttes kulukam. Tartu ja Valga kaudu minev trass ei võimaldaks kasutada samadel alustel ja samas mahus Euroopa ühendamise rahastu toetust kui Rail Balticu planeeritud trajektoor, praegune Tallinn-Pärnu raudtee vajaks aga rohkelt
annaabi.ee 
