· leekide arvu järgi · leegi võimsuse järgi: väikese võimsusega (C2H2 kulu 25...4000 dm3/h) , keskmise (400...2800 m3/h) ja suure (2800...7000 m3/h) võimsusega põletid, · kasutus viisi järgi. 5 1.5.Gaasikeevituse sooritustehnika 1.5.1 Injektoripõleti leegi operatsioonide järjekord. Injektoripõleti leegi süütamine operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada balooni ventiilid. 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süütada segu, oodata 5 sek selleks, et gaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleerida leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektoripõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2
· Gaasiseade. Kaitsegaasi ülesanneteks on: · Kaitsta keevisvanni hapniku ja lämmastiku kahjulik välismõjude eest. · Stabiliseerida ehk ühtlustada keevituskaart. · Jahutada gaasisuudmiku ja voolukontakti. *Kaitsegaasi kulu sõltub keevitustraadi diameetrist. MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli, et keevitusseade oleks õigesti reguleeritud. - Kontrolli, et keevituse tagasivoolu klemmil oleks korralik kontakt - Ava kaitsegaasi balooni reduktor ja kontrolli, et läbivoolatava gaasi hulk oleks olemas ja õige. - Kontrolli traadi etteandemehhanismi rullikute tugevust, nad ei tohi töö ajal libiseda samas aga kui ots peaks kinni sulama siis nad peaksid liikuma, et traat annaks järgi. - Reguleeri paika keevitusvool ja traadi etteande kiirus. Kui kiirus on õige siis peaks keevituse ajal kuulma ,,tärisevat" heli. Kui traadi etteande kiirus on antud
Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad heid e Korotkovi toonid. Manomeetri näit fikseerib toonide ilmumist. Selline näit vastab süstoolsel e arteriaalsele vererõhule. Rõhu edaspidisel langetamisel Korotkovi toonid tugevnevad, pärast kahanevad või hoopis kaovad. Sellel hetkel
koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) c koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, g b e keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi lüliti juhtmest
B) kaudselt e indirektselt kasutatakse arterile avaldatava välise vasturõhu põhimõtet. Tavaliselt mõõdetakse õlavarrearteris mis on suht suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgisel asuv, välise tõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. Mõõteriistaks Riva-Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett, mis on ühendatud ballooni ja manomeetriga. Nõelventiiliga varustatud balooni abil muudetakse masetis rõhku, mille näitusid loetakse manomeetrilt. Sobiva suurusega manseti olemasolud võib mõõta ka käsivarrel, reiel jne. 4 23. Mis erinevus on Riva-Rocci ja Korotkovi vererõhu määramise meetoditel? a) Riva-Ricco kasutas mõõtmiseks elevhõbedamanomeetrit. Tänap kasutatakse väiksemaid ja mugavamaid mambraan-manomeetreid. Riva-Ricca meetodil leidis rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmaarteril kadusid
A) Vee sisse B) Jahutisse C) Jahutisse mööda Jahutid HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil. LT- Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW x 2 HT- Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW Toru läbimõõt: 10 mm 43 2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi.
voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) koosneb keevituspüstolist, c elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, g b kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi e lüliti juhtmest
voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) koosneb keevituspüstolist, c elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, g b kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi e
annaabi.ee 
