rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate
1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759)
Chopini LOOMING:Teda nimetatakse klaverilaulikuks sest ta pole kirjutanud mitte ühtegi sümfooniat. Ooperit ega vokaalsümfoonilist suurvormi ka orkestrimuusikat on suht vähe. variatsioonid don giovanni teemale, hulk kammermuusikat teist muusikute ooperite teemale. Pea tähelepanu on vaieldamatult klaverimuusikal- see sisaldab 2 klaverikontserti ja väga arvukalt väikevorme, nendeks on 1) valsid 2)masurkad 3)poloneesid (poola päritolu ballitantsud) 4.variatsioonid-pea teema töötlemine erinevas taktuuris ja rütmis, äratuntav viis 5)fantaasiad-unistus,väljamõeldis. 6)prelüüdid-kontserteelmängud,sissejuhatused 7)etüüdid-harjutus mingi kindla tehilise võtte omandamiseks chopanil olid need iseseisvad kontsertpalad 8)ekspromtid- ettevalmistamata hetke looming 9)noktunnid-tunnuseks rahulikkus 10)sonaadid-4 osalised klaveripalad ABA vormis 11)ballaadid-vabas vormis kontrastsete teemadega
Barokk(17. sajand kuni 18. sajandi esimene pool) See vool sai alguse Itaaliast. Barokk avaldus kõige rohkem arhidektuuris. Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert Prelüüd ja fuuga Ooper Kantaat Oratoorium Passioon Heliloojad Johann Sebastian Bach(Saksamaa) orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon",
arendamist, vaimse arengu toetamist. 3) Johann Christoph Friedrich Guts-Muths: kirjutas ühe esimese ujumiseõpukutest, avaldas mängude kogumiku, kus oli 105 erinevat mängu. ,,Võimlemine noorsoole" (1783). Kasutas palju riistharjutusi. Kehaline kasvatus eri tüüpi õppeasutustes: rahvakoolides- kehalist kasvatust tihti ei teostatud. kehaliste harjutustega võisid õpilased tegeleda oma vabal ajal. rüütliakadeemiates- vehklemine, ratsutamine, ballitantsud, jooksmine, hüpped, maadlus, pallimängud, voltizeerimine ülikoolides- vehklemine, ratsutamine ja tantsimine, pallimängud, loomulikud liikumisviisid. Kehaline kasvatus Mandri-Euroopa riikides: Erinevate Euroopa riikide teke ja ajalugu (kehalise kasvatuse süsteemide kujunemist selgitavad taustandmed): Juba 18.sajandi lõpul hakatakse erinevates riikides tähelepanu pöörama J.H.Pestalozzi ja filantroopide ideedele. Leiti, et kehaliste harjutustega tegelemisest on rohkem kasu juhul,
Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. Polka tekkis u 1835. aastal tsehhi rahvatantsude sugemeist. Slaavi rahvatantsudest on kujunenud Lõuna-Eestis "Tuljak", "Savikoja venelane" jm. Kontratantsud ja kadrillid hakkasid eesti külas levima 19. sajandil umbes samal ajajärgul, mil kujunesid välja labajalavalss ja teised paaristantsud. Neis tantsudes esinevad kindlas järjekorras liikumisjoonised. Kontratantsud kui ballitantsud pärinevad Inglismaalt (ingliskad). Ballisaalidesse jõudsid need omakorda rahvamuusikast. Ingliskadel (nt "Oige ja vasemba") on võrdlemisi aeglane, pidulik, soliidne kõnnisamm ja vastav kehahoiak, eriti viirgude möödumisel teineteisest. Osavõtjate arv pole kindlaks määratud. Figuuridest on kõige tähtsam põimuvate ja kätlevate tantsijate rida ringis või viirus: sellele järgneb kohtade vahetus, sangvõttes (käevangus) pöörlemine. Kadrill oli 17.19
annaabi.ee 
