Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline keerdpendel, kuulid, ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli võnkeperioodist, siis ei jõua pendel põrke ajal tasakaalust välja minna. Kuuli kiirus avaldatakse valemist:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 6 TO: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Kuuli kiiruse määramine Töövahendid: Ballistiline väändependel, kuulid, ballistilise väändependli abil. õhu- või vedrupüss, ajamõõtja, mõõdulint, läbipaistev joonlaud, kaalud. Skeem Kuuli kiiruse määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 TO: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline pendel, vedrupüstol, ballistilise pendliga kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Skeem: 3. Katseandmete tabelid Kuuli kiiruse määramine L0=....±.... cm , D=....±.... cm , R=....±.... cm, m=....±.... g , M=....±.... g . Katse nr. 1 2 3 4 5 Märkosuti algnäit n0 Märkosuti lõppnäit n Nihe s = n - n0 , cm
maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on lihstustatult öeldes kolm lennufaasi: stardifaas (keskmiselt 3-5 minutit)- rakett jõuab juba 70- 100 kilomeetri kõrgusele atmosfäärist välja, teine faas- rakett liigub mööda ballistilist trajektoori 25 000-30 000 kilomeetrit tunnis, lõppfaasis siseneb rakett jälle atmosfääri ja liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1). Ballistilise raketi trajektoor meenutab parabooli. Rakette varustatakse mitmete lõhkepeadega mis liiguvad eri suundades. Mis suurendab jälgitavate objektide arvu ja lõhkepeade kindlakstegemine on sedavõrd väiksem. Seega sellise raketiga toime tulla on keeruline. Kõige soodsam aeg raketti hävitada oleks srardifaasis- siis on objekt ühes tükis. Üks mõte oli Maa orbiidile viia ülivõimas laser, mille kiirgus suunatakse peeglite abil raketile. See polnud ara võimalik sest, laser ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel, vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha -
Peale ohtrat katsetamist valmiski Harrieri ja Bristol Siddeley koostööl vast üks kuulsamaid seda tüüpi lennukeid - Harrier Jump Jet, mis suutis vertikaalselt (st. ilma hoovõtuta) õhku tõusta ning ka maanduda. Esimene seda tüüpi lennuk valmis küll mõned aastad varem, kuid see jäigi vaid prototüübiks. Ka see valmis Suurbritannias. Kuid reaktiivlennuk polnud endise natsisaksamaa ainus panus külma sõja arengusse - aastal 1942 kinkis Wernher von Braun maailmale ballistilise pikamaaraketi, millega juhatas ta sisse rakettide ajastu. Peale sõda üritasid nii USA kui NSVL saada seda tehnoloogiat oma käsutusse - NSVL üritas Peenemünde raketilaborit rüüstades raketti kokku panna, USA sai seevastu von Brauni enda, kes emigreerus peale sõda USA-sse. Pärast seda hakkas rakettide areng toimuma isegi kiiremini kui lennukite areng. Uusi tüüpe ilmus pea üleöö - tehti nii suuri mandritevahelisi rakette, millega oli võimalik kohale
puudus. Lisaks tuleb välja töötada tuumarelva kandur ning sobitada see lõhkepeaga Kui Suurbritannia oli alustanud oma (paralleelselt lõhkepea väljatöötami- tuumapommi ettevalmistamist juba sega), milleks kulub lennukipommi Teise maailmasõja ajal, siis Nõuko- puhul 12 aastat ja ballistilise raketi gude Liit tegi seda alles 1945. aasta puhul 45 aastat. Sellest saab järel- augustis. Eestilgi on olnud oma osa dada, et nn tulevased tuumariigid on Nõukogude Liidu tuumapommi val- piisava kontrolli all ning enamikul mimises, sest Sillamäel toodeti aastail juhtudel sunnitakse need riigid oma
annaabi.ee 
