Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail
Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie. Duke Ellington Sweet Jazz O'Mine (1930) http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8 Balletimaailmas lõi laineid moderntants(20.saj. algul, SA's), mille kuulsamaks BALLETT sindajaks oli San ranciscost pärit Isadora uncan. Tal puudus tehnika oma tantsus ja selle peale ütles ta, et iga liigutus on saanud alguse loodusest. Tema algsetel esinemistel ei suutnud rahvas ära oodata, kuna ta kava lõpetab, sest Duncan õppis balletti nii see olevat nii kohutav
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja otsustada tähtsamate küsimuste üle.
Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas (lk 81-82). Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja otsustada tähtsamate küsimuste üle
· Umbes 2000 m kuld- jahõbepaela ning pitsi · 231 km niiti · 50 m² nahka Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi. Jalanõusid valmistati 90 paari. Tantsijate kostüümide valmistamisega tegeles 29 inimest ning töö kestis 6 kuud. Sain teada, et ... ... Tsaikovski ,,Luikede järve" partituur sai tänavu 135 aastaseks. Venemaal on peaaegu iga kümnes balletietendus ,,Luikede järv" Luikede järve lavastamine balletimaailmas on kõikide maailma juhtivate balletikompaniide jaoks püha kohustus, sest see määrab kompanii saatuse. Balleti esmalavastus toimus 1877 aastal Moskva Suures Teatris. Kahjuks kukkus esietendusel ,,Luikede järv" mürinaga läbi , kriitika nahutas kõiki etenduse komponente , muuhulgas ka libretot. Näiteks , balleti teadlane V.Gajevski , on libretot nimetanud seejuures spetsiifilise balletimõtetuse etalooniks. Tsaikovski kannatas väga etenduse ebaedu tõttu.
Selleks oli muusikal, mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said dzässi edukamateks linnadeks New York, Chicago ja Kansas City. 1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud läänepoolkeralt. Populaarseimad seltskonnatantsud olid tango, fokstrott ja tsarlston. Balletimaailmas aga ei tahetud klassikalise tantsu kõrvale üldse tunnistada mingisugust uut moderntantsu. Moderntantsu looja on Isadora Duncan, kes on öelnud, et selles tantsus ei ole mingeid reegleid ning tuleb lähtuda vaid keha loomulikust liikumisest. Tema isikupärane uus tantsustiil mõjutas hiljem paljusid tantsijaid. (Isadora Duncan, kes on moderntantsu looja) 8 Mood
määravad. Koreograafid võivad prooviprotsessis töötada ka kujunditega, mida tegelikkuses ei eksisteeri: kujuta et, sul ei ole käsi, et hingamine kestab igavesti jne. Need poeetilised kujundid võivad aidata luua erilist ja originaalset koreograafiat. Õpi mõtlema "MEIE" (kogu trupp, tantsijad ja koreograafid), mitte "MINA" tasandil, sest eesmärk on lõpptulemus ja tantsulavastuse valmimine on enamasti kollektiivne töö. TANTSIJA VÄLIMUS Tantsija füüsis on institutsionaliseerunud balletimaailmas (selged ja ühesed nõuded tantsijatele)- Mees -sale, pikk, heade proportsioonidega, võimeline romantilisi ja elegantseid tegelasi kehastama. Karaktertantsija - rohkem individuaalsus nii füüsilise väljanägemise kui ka iseloomu poolest, võimeline näitlema, samas virtuoosne tantsija. Naine kasvult mitte nii pikk, pikkade käte ja jalgadega, tugev, kuid mitte maskuliinne, väga sale. Mõned koreograafid otsivad "skeleti imitatsiooni" laval, mõned vajavad rohkem