Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused. Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil Oluline periood balletižanri arengus Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele varvastants, balletikingad, kahar tüllseelik Balletikoolkonnad 19. sajandi keskpaigast Euroopas kolm balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse, Vene Prantsuse ballettmeister ja koreograaf Marius Petipale (1819-1910) Teda peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks Koreograafilisi lahendusi kasutatakse veel tänapäevalgi Pjotr Tšaikovski Vene rahvusliku balletimuusika rajaja Teosed: „Luikede järv“,
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK
sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“ Uued peategelased, kes tõusid esile ja lisandusid ooperis: õilis ja habras süütult kannatav neiu (elu lõppeb kurvalt), keskklass ja eluheidikud (enne olid kõrgemast seisusest isikud) nt „Carmen“. Uuendused 19. sajandil balletižanri arengus – muusika ja tants võrdsel tasemel, kasvas koreograafia, lavalise tegeviuse ja muusika üldtähtsus, kujunes lõplikult välja klassikalise balleti reeglistik, varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. Ooperi ja opereti olulisemad erinevused Ooper: Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil Operett: Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud
*Too näiteid programmilistest teostest. Programmilised teosed on näiteks Schuberti ,,Metshaldjas'' ja Schumanni ,,Karneval''. *Missugused uued peategelased tõusid esile ja lisandusid ooperis 19.sajandil? 19. sajandi ooperikuningaks peetakse Verdit. *Mida uut tõi 19.sajand balletizanri arengusse? 19. sajandil kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtlus, kujunes lõplikult välja klassikalise balletti reeglistik. Võeti kasutusele varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett. Ooper on Itaaliast, operett Prantsusmaalt. Operett on koomilisem. Ooperis pole sõnalist osa, operetis on. Operetis on muusikaline osa lihtsam kui ooperis. Operetis on tants keerulisem ning laulja liigub rohkem. *Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Romantismiajastul oli muusikaelu keskuseks Pariis. *Mis on iseloomulik G.Verdi ooperitele
inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid 7. Romantismiajastu muusika iseloomustus ja võrdlus klassitsismiajastu muusikaga. 8. Tsaikovski elu ja looming. Sündis uurali mägedes, mäeinseneri perre Õppis Peterburi konservatooriumis, lõpetas hõbemedaliga (õigusteadus) homoseksuaal, aga kolm nädalat naisega abielus, lahutusest tekkis hingeline kriis Rikka kaupmehe lesk toetas materiaalselt tegeles euroopas dirigendina
siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk-kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega. Soengud muutusid sageli, juukseid värviti, lõigati ja tupeeriti. Moes olid hobusesabad, näksitud tukk ja tupeeritud «herilasepesa». Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. Naiivne ja uskumatult positiivne kümnend, mil teismelised esimest korda kerkisid esile omaette tarbijagrupina, tahtes vastanduda vanematele.
Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga kõpskingad, olgu need siis kandmiseks kas või tolmuimemisel. Dekaadi alguse märksõnaks on sitletod (stiletto pistoda tüüp). Kerged elegantsed kõrge kontsaga kingad said Itaalia põhiliseks ekspordiartikliks. Disaineritest teevad stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad. Toonaste moeikoonidena on tuntud veel Brigitte Bardot, Gina Lollobrigida ja Sofia Loren. Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt
annaabi.ee 
