Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"balletietendused" - 7 õppematerjali

Ballett 19-sajand
16
pptx

Ballett 19. sajand

Kaisa Pilnik 11. klass Mis on ballett?  Ballett on  Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.  Ballett on ka klassikalises vormis lavateos  Balletiteos põhineb koreograafial, selle sisu väljendatakse balleti reeglitele vastava tantsu ja muusika abil. Balletist võib leida ka pantomiimielemente  Balleti aluseks on libreto  Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid  Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal  Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused.  Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil   Oluline periood balletižanri arengus  Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus  Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik  Võeti kasutusele varvastants, balletikingad, kahar tüllseelik

Muusika → Ballett
28 allalaadimist
Age Oks ja Toomas Edur
13
pptx

Age Oks ja Toomas Edur

Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett ­ kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel 19. sajandil romantilise ballett muutus Baleriini tõusmine varbaotstele ja varvaskingade kasutuselevõtt Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit Balleti algus Eestis Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses 1913. aastal asus elama Click to edit Master text styles

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Barokk- balleti tekke ajastu
1
odt

Barokk- balleti tekke ajastu

Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale kunstnikke Euroopast ning aastal 1738 rajati Peterburgi esimene tantsukool,millega kujunes Venemaa üheks olulisemaks balletikeskuseks maailmas. Jean Baptiste Lully,kes sündis 1632 aastal Itaalias, alustas oma karjääri Prantsusmaal 1646.aastal toapoisina ning 1653

Muusika → Muusikaajalugu
6 allalaadimist
Ajalugu 1-KT
3
docx

Ajalugu 1. KT

Louis XIV tegeles ise riigiasjadega ­ andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Eesti muusikateatri ajalugu
8
docx

Eesti muusikateatri ajalugu

aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal. Esmalt olid tantsunumbrite vahel kaulud ja luuletused. Üks ballettidest: Chopini "Nokturn". Tuntumaid ballette: Pjotr Tsaikovski "Luikede järv". Ballett Estonias hakkas arenema tänu saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910. aastat teevad" Estonias" operettidele tantsuseadeid mitmed eri rahvusest tantsijad. 1911. aastal käib Peterburis tantsu õppimas August Michelson (Mihklisoo) ning pöördub teatri juurde tagasi tantsujuhi- näitlejana

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
Ballett
8
docx

Ballett

organiseeris välismaal ooperi- ja balletietendusi ehk "vene hooaegu", millel oli vene teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut. Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 ­ 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused. Balletitrupi juht oli M. Fokin. Mängiti ka ooperit "Vürst Igor" ja Fokin seadis sellele "Polovetside tantsud". Pariisis oli palju Fokini lavastatud lühiballette: "Armida Paviljon", "Sülfiid" ja "Kleopatra" (sama, mis "Egiptuse ööd"). Divertisment "Pidu" oli koostatud balletmeistrite M. Fokini, N. Goltoi, L. Ivanovi ja M. Petipa seadetest. Esinesid paljud kuulsused: A.Pavlova, V. Nizinek, S. Fjodorova, T. Karsavina, A. Bulgakov. Etendustel oli muusika kooskõlas koreograafiaga. Uudne oli

Kultuur-Kunst → Kultuur
13 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

valmistada midagi eestulevateks pidustusteks. ,,Amfitrion'i" kirjutab selleks puhuks 1668. aastal. Esmamuljel konjuktuurne näidend: antiiksüzee, peegeldab ülimat kombelõtvust. Tartuffe teisel ära keelamisel tagajärg ­ Moliere vaenlased viskusid talle kallale, see süvendas tema haigust, suhted naisega halvad, 1667. aasta lõpul sõidab ära oma linnaäärsesse majja. Kirjutab seal veel kaks näidendit 1668. aastal pärast Amfitronet. Näidendite kõrval pantomoomid, balletietendused, tuli mängida, lavastada jne ­ tellimustööd oma loomingulisuse kõrval. Mängis nii tragöödiates kui ka komöödiates. Tal oli fenomenaalselt kiire kõne ­ hääl pidi olema madal, sametine, Moliere'i kõnetehnika ei vastanud sellele. Tragöödia näitleja pidi olema pikk ja sihvakas, Moliere aga polnud selline. Mõtiskleb lavalt lahkumisest, tahtis aind kirjutada. Hakkab kirja panema oma ainsat komöödiat - ,,Õpetatud naised" 4 aastat kirjutas seda. Louis

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun