peamiselt avaveelise vastsestaadiumina laevade ballastveemahutites. Rändkarp (Dreissena polymorpha) · Looduslik leviala: Kaspia meri · Läänemeres alates 19. saj. algusest. · Läänemeres inimtegevusele negatiivset mõju täheldatud pole · Rannakarbi sarnane · Eelistab magevett Vöötkirpvähk (Gammarus tigrinus) · Looduslik levila: Põhja-Ameerika. · Sisse toodud tõenäoliselt laevade ballastvees. · Talub saastatud keskkonda. · Kõrge reproduktiivsusega. · 1975 esmaleid Läänemerest. Tõrjub välja kohalikud kirpvähid. On varjulisema eluviisiga kui kohalikud kirpvähid halveneb kalade toidubaas. Mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) · Looduslik levila: Põhja-Ameerika idarannik. · Eesti esmaleid 2011. a. Pärnu lahest · Läänemerre jõudnud laevanduse tõttu. - vähkide viiruse levitaja, - konkurents kohalike liikidega,
kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted pakuvad veeorganismidele lisavõimalusi transpordiks Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad Laevade välispind Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis Peamine levikuviis enne teraskeredega laevade kasutusele võtmist Vesiviljelus Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine toiduks Limused, kalad, vähilaadsed
Vastsed suudavad areneda üksnes mere- ja riimvees. Toit ja vaenlane Vaenlasteks on mitmed kalad, peajalgsed ja ka teised kümnejalalised. Röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. Toiduks on taimed, selgrootud, kalad. Domineeriva toiduosa moodustavad karbid ja teod. Levik ja kaitse Läänemere võõrliik. Hiina villkäppkrabi looduslik levila on Aasia, peaasjalikult Hiina piirkond. Umbes 1912. aastal toodi hiina villkäppkrabivastsed laevade ballastvees juhuslikult sisse Elbe jõgikonda. Looma on leitud ka Eesti rannikumerest eksikülalisena. Praegu on ta arvukas paljudes Saksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Taani ja Rootsi jõgedes ja nende suudmealadel. Läänemeres liigi arvukus püsib madal, sest vastsete arenguks on vaja suurema soolsusega vett. Esialgu tema levikut ei piirata. Ei ole kaitse all. Levik Euroopas Elupaik Villkäppkrabi elab maksimaalselt 10 meetri sügavusel. Talub suuri temperatuuri-, soolsuse ja
mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid
annaabi.ee 
