rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja 4)Vibur - liikumiseks 5)Tsütoplasma - seob rakuosad tervikuks / tingib bakterirakkudele väikesed mõõtmed, sest toitained peavad jõudma igasse bakteriraku osasse 6)Ribosoomid - sünteesivad valke 7)Pärilikkusaine - pärilikkuse säilitamiseks Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil Tähtsus looduses: 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2
välja köhida. Vakuool Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud rakusisesed struktuurid, millel on peamiselt mahutusfunktsioon. Vakuoole võib esineda kõikide organismirühmade rakkudes, kuid suur keskvakuool on vanemates taimerakkudes. Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla.
Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist (valgud + süsivesikud). Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks: a) bakterid, millel on paks rakukest ja 1 membraan b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani Vajalik, sest annab bakterirakkudele kuju, kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond. Kaitseb ka rakku välismõjutuste eest, reguleerib ainete liikumist rakku ja sealt välja 5. Membraan koosneb põhiosas fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest, seal pole aga tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks
Psührofiilsed bakterid kasvavad maksimaalse kiirusega 15°C ja madalamal temperatuuril. See tekitab probleeme toidu säilitamisega külmkapis. Psührofiilsetel bakteritel on CspA-laadsete valkude tase rakus pidevalt kõrge. Just see on üks põhjusi, miks need bakterid paljunevad pidevalt ka madalamal temperatuuril, kuna tänu CspA ekspressioonile valgusünteesi ei represseerita. Temperatuuri langemisel alla 0°C hakkab tekkima jää, mis on bakterirakkudele eluohtlik. Jääkristallid kahjustavad valke ja rakumembraane. Selleks, et hoida ära jääkristallide teke, suureneb rakkudes glütserooli, suhkrute ja dimetüülsulfoksiidi hulk. Mõnede madalal temperatuuril elavate bakteriliikide puhul on välja kujunenud spetsiifilised kaitsemehhanismid. Nad sünteesivad välismembraani valke, mis soodustavad enda ümber jää teket (ice- nucleation proteins). Valk INA (ice nucleation activity) on 1200 aminohappe pikkune polüpeptiid, mis
annaabi.ee 
