RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju
Transgeensed loomad Bioloogia uurimustöö Esimesed transgeensed loomad Esimene transgeenne loom loodi USA-s, selleks oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Inimahvi geen hakkas küll hiires toimima, kuid kahjuks ei pärandunud see järglastele edasi. 1980. aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Milleks kasutati transgeenseid loomi? Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks ning nende arengut. Transgeenseid loomi on veel kasvatatud kasvuhormoonide toime uurimiseks. Samuti kasutatakse neid uu...
tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma. Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest
Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole. Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda. NT inimesel on ripsepiteel hingamiselundkonnas, mis liigutab ses
Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Bakteritel on kõigil vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks, mis sünteesivad ensüüme. Bakterirakkudel pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Bakteriraku ribosoomid on mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule. Vesikeskkonnas elavatel bakteritel võib esineda ka gaasivakuoole. Seenerakkudes puuduvad taimerakkudele omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete
veealustel pindadel (Henrici AT 1933, J Bact.). Veel isegi 1987. aastal kujutati biofilmi kui maatriksi plaati, milles liikumatud bakterid paiknevad enam-vähem juhuslikult üle kogu maatriksi. See tulenes preparaadi eelnevast töötlemisest, kui töötlemise ajal rakud tahtmatult tapeti. Sellest johtuvalt hävisid elusate rakkude biofilmi struktuurid ega osatud vastata küsimusele, kuidas maatriksi sügavustesse sukeldunud bakterirakkudel on ligipääs toitainetele ja hapnikule. Alles 1990. aastate alguses, koos uue mikroskopeerimise tehnika tulekuga, suudeti välja selgitada biofilmi struktuur. Esimesed skanneeriva lasermikroskoobiga (SCLM) tehtud pildid elusast biofilmist näitasid, et biofilmid on mikroorganismide kõrgelt organiseeritud struktuurid, mis oma kujult meenutavad seeni ning mille eksopolüsahhariidsest maatriksis paiknevad rakud on ümbritsetud avatud veekanalitega. Veekanaleid läbiv vesi varustab biofilmi
annaabi.ee 
