komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe-kelaadid), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid. 3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon, konjugatsioon. Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal (2000-3000 geeni), paikneb tsütoplasmas, hädavajalik bakteri elutegevuseks, pole tuuma ega tuumamembraani. Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts
kanaarilindude rõuged). Keskmine pikkus 210-230 nm ja laius 260-310 nm. 4. Spermatosoidikujulised viirused (nt. bakteriofaagid (coli-faagi pea 50-950 nm ja saba 150-170x10 nm)). Suurus 80-120 nm. Paljunemine koosneb kolmest etapist: viiruste rakule kinnitumine, paljunemine rakus ja viiruste väljumine rakust. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused kolme rühma: 1. vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb. See on tüüpiline näiteks bakteriofaagidele. 2. väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles pärast väljumist rakk hävib (omane zoopatogeensetele viirustele). 3. raku säilimine pärast viiruste väljumist. Rakk küll suureneb viirustega nakatumise tõttu, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt kulgev rakkude paljunemine, mis ühtlasi põhjustab vastava koe vähenemist. See on omane eriti kasvajaid tekitavatele viirustele (nt papilloomviirused).
teistest segmentidest. 3.4.3. Geeniekspressioon ja replikatsioon Reoviiruste replikatsiooni protsessist taimes on teada väga vähe, enamus andmeid pärineb putukarakkude (leafhopper) kultuuris toimuvast replikatsioonist. Taimede reoviiruste infektsioon vektorirakkudes on mittetsütopatogeene. Replikatsioon toimub rakkude tsütoplasmas ja replikatsioon skeem on sarnane loomade reoviirustele ja dsRNA genoomsetele bakteriofaagidele: a) nukleokapsiidis asuvalt dsRNA-lt transkribeeritakse mRNAd; b) mRNAdelt sünteesitakse nukleokapsiidi/polümeraase kompleksi valgud, mis moodustavad prokapsiidi; c) 12 (või 10) erinevat mRNAd (vastavalt segmentide arvule) pakitakse prokapsiidi; d) sünteesitakse teine RNA ahel (selleks on olulised segmentide inverteeritud järjestused). Võib järgneda uus transkriptsiooniraund või toimuda virionide lõplik moodustumine.
1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. Kohe rakku tungimiste järel algab paljunemine, mis on ühine kõikidele liikidele. Pärast rakku tungimist on kõik viirused teatava perioodi vältel avastamatud. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb ehk lüüsub, see on tüüpiline bakteriofaagidele; 2) väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles mõne aja pärast, pärast väljumist, rakk hävib. Omane zoopatogeenidele. 3) raku säilimine pärast viiruse väljumist. Rakk küll suureneb viirustega kokkupuutel, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt jagunev paljunemine. Kasvajaid tekitavad viirused. Bakteriofaagid ehk bakteriviirused Mõõtmed kõiguvad 90-100 nm vahel
1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. Kohe rakku tungimiste järel algab paljunemine, mis on ühine kõikidele liikidele. Pärast rakku tungimist on kõik viirused teatava perioodi vältel avastamatud. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb ehk lüüsub, see on tüüpiline bakteriofaagidele; 2) väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles mõne aja pärast, pärast väljumist, rakk hävib. Omane zoopatogeenidele. 3) raku säilimine pärast viiruse väljumist. Rakk küll suureneb viirustega kokkupuutel, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt jagunev paljunemine. Kasvajaid tekitavad viirused. Bakteriofaagid ehk bakteriviirused Mõõtmed kõiguvad 90-100 nm vahel
annaabi.ee 
