Bakterite jaoks on tegemist sisuliselt kaitsemolekulidega: eukarüootses maailmas nukleiinhapete omavaheline vahetamine on sisuliselt võimatu ja ainuke viis on sugulisel paljunemisel, prokarüütses maailmas on tavaline, et prokarüootsed rakud vahetavad üksteisega DNA fragmente. Bakteritel on vaja mehhanismi, kuidas eristada üksteisest oma enda DNA'd ja võõr-DNA'd, selle jaoks ongi olemas restriktaasid. Seega on erinevatel bakteriliikidel on restriktaaside äratundmisjärjestused erinevad. Kui on meil restriktaasi poolt läbi lõigatud DNA lõik katseklaasis ja lisada sinna teine DNA ja lisada ensüüm ligaas, mis uuesti moodustab fofodiestersidemed. Moodustub uus DNA molekul rekombinantne DNA. 22/10/09 Restriktaaside abil on niisiis võimalik DNA'd lahti lõigata ning DNA fragmente on katseklaasis võimalik ensüüm ligaasi abil kokku liita. Ligaas
nisside koloniseerimist alustada varem kui toitained biofilmis limiteerivaks muutuvad. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii P. flurescensi kui P. aeruginosa puhul). Perioodiline biofilmist irdumine võib olla: 1) aktiivne protsess, mille käigus rakud vabanevad biofilmist üksikute planktonrakkudena ümbritsevasse keskkonda. Osadel bakteriliikidel (P. aeruginosa, Staphylococcus epidermidis jne.) on täheldatud biofilmi keskse osa muutumist vedelaks ja liikuvate planktonrakkude lahkumist sealt, jättes endast maha haigutava augu biofilmis. Biofilmi keskse osa vedeldumise põhjuseks arvatakse olevat profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid. Rakuklompide vabanemise
hapnikku. Rakkude aeroobse kasvu korral kaotavad nad aga huvi nitraadi suhtes, küll aga säilub neil aerotaksis hapniku suhtes. Paljud obligatoorsed anaeroobid väldivad hapnikku-sisaldavat keskkonda. Hapniku kõrge kontsentratsioon võib eemale tõugata ka paljusid fakultatiivseid anaeroobe ja rangeid anaeroobe. Seega hoiab ETA-sõltuv taksis bakterirakke keskkonnas, mis on neile energia tootmise seisukohalt optimaalne. Kemotaksise mehhanismid erinevatel bakteriliikidel Eespool toodud detailne ülevaade MCP valkudest sõltuvast kemotaksisest põhineb mehhanismidel, mida on kirjeldatud E. coli puhul. Kuigi CheA ja CheY ekvivalendid on leitud ka graampositiivsetel bakteritel, näiteks B. subtilis'el, toimib süsteem vastupidiselt E. coli's kirjeldatule. B. subtilis'e puhul positiivsed signaalid mitte ei inhibeeri vaid aktiveerivad CheA. Selle tulemusena lülitab fosforüleeritud CheY viburi mootori pöörlema CCW suunas
uute nisside koloniseerimist enne toitainete limiteerivaks muutumist biofilmis. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii Pseudomonas fluorescensi kui P. aeruginosa puhul). Perioodiline biofilmist irdumine võib olla: 1) aktiivne protsess, mille käigus rakud vabanevad biofilmist üksikute planktiliste rakkudena. Osadel bakteriliikidel (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis jt) on täheldatud biofilmi keskse osa muutumist vedelaks ja liikuvate planktiliste rakkude lahkumist, jättes endast biofilmi haigutava augu. Biofilmi keskse osa vedeldumise põhjuseks arvatakse olevat profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid. Rakuklompide vabanemise põhjusteks võivad
annaabi.ee 
