3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks. Ravimite tootmine-Bakterite abil valmistatakse antibioootikume ja vaktsiine 5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6
roiskuma, taimed on kotaktis olnud loomade väljaheidetega Saastunud vesi, peamine koolera allikas Võivad levida ka sugulisel teel, nt-süüfilis, tripper 6. Antibiootikumid ja nende toime bakterhaigustele Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse Toime bakterhaigustele: Laia toimespektriga antibiootikumid hävitavad mitut liiki baktereid, kitsa toimespektriga aga ainult üht või mõnda bakteriliiki. Kõrvaltoimed-võivad mõjutada ka neid baktereid, kes kehas alati elavad ja kasulikud on. 7. Bakterite paljunemine: Toimub mittesuguliselt pooldumise teel. Tekib kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt samased. Bakterid võivad jaguneda väga kiiresti. Populatsiooni kasvu faasid: 1)Bakterid kohanevad keskkonnaga ja paljunemine on aeglane 2)Arvukus kasvab kiiresti ja peaaegu kõik bakterid poolduvad 3)Arvukus püsib stabiilne
atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse hulka. Osa bakteritest suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku (mügar-ja azotobakterid). Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. 5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse puhaskultuure, st ühte kindlat bakteriliiki iga konkreetse toiduaine valmistamiseks. Bakterite abil on toodetud näiteks juust, jogurt, hapukoor, etanool, keefir, hapukoorevõi, mikrobioloogiline äädikhape, osa toidupaksendajaid, hapukapsas ja hapukurgid. Aktinomütseedid toodavad aineid, millest valmistatakse ravimeid (antibiootikume). Nendega bakterhaigusi, sest antibiootikumid takistavad prokarüoodi algusünteesi rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni
Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud. Mikroobivabad loomad on vastuvõtlikud bakteritele. Naha mikro.floora Nahk on kuiv, kuid happeline. Brevibacterium - higibakter. ..metioniin - väävlit sisal...mtüülmerkaptaan tekib, mis on tüüpilise halva higi lõhnaga. Ka haisvates juustudes on brevibacteriumi . E merkaptaani. Suuõõne mikro.floora Pidevalt ei tohi maiustada, sest siis on suu mikroobidel koguaeg toitu. Suus on u 500 erinevat bakteriliiki, Paradontoos - igeme taganemise ja luu kadumine, hammaste juures tulevad välja. Terved ham bad võivad suust ära kukkuda. Mao ja soolestiku mikrofloora - maos enamus hävivad. Nt helicobacter jääb ellu. Enne räägitud. Piimhappebakterid võivad ka mõned ellu jääda. Vähehapelise mao puhul on kahjulik toidus olev kõrge nitraatide sisaldus. Jämesool on anaeroobne kamber. 21.Millest toituvad jämesoole mikroobid?
jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks. Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. o Praeguseks on kirjeldatud ligi 5000 kultiveeritavat bakteriliiki, mis arvatakse moodustavat ainult tühise osa eluslooduses olemasolevatest bakteriliikidest. Mikroobipopulatsiooni kasv suletud kultuuris Mikroobiraku kasvu on raske jälgida, sest rakk on väga väike. Seetõttu jälgitakse mikroobide puhul pigem populatsiooni kasvu, so mikroobirakkude arvukuse tõusu järgi ruumalaühikus. Et jälgida mikroobide arvukuse suurenemist (kasvu) vedelkultuuris, selleks tuleb kasvu vältel kas: 1
Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks Spoorid- Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Spooride asetus bakterirakus on liikide piires erinev. Selle abil on võimalik hinnata bakteriliiki. Osad spoorid asetsevad bakteriraku ühel pool otsas (subterminaalsed bakterid), teistel on endospoor bakteris rakuseina lähedal. Mõnedel bakteritel asuvad spoorid keskel. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad
kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bakterite liikide arvuks maakeral 300 000 kuni 1 miljon liiki, samas kui Bergey ksiraamat sisaldab ainult 3100 kirjeldatud bakteriliiki. Miks on mikroorganismide mitmekesisusest nii vhe teada? See tuleneb metoodilistest probleemidest: ei ole olemas laboratoorset kasvukeskkonda, mis sobiks heaegselt paljudele bakteritele vi arhedele; raske on eraldada pindadele kinnitunud vi biokilest mikroorganisme; suur osa teadaolevast informatsioonist bakterite kohta phineb puhaskultuurides saadud tulemustel, mis ei pruugi kehtida looduslikus keskkonnas. Suur osa (95-99%) vees ja mullas elavatest bakteritest on mittekultiveeritavad
1. Morfoloogialt gramnegatiivsed pulkbakterid; 2. Kui on liikuvad, siis tänu enamasti peritrihaalsetele viburitele; 3. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid (kasvavad õhuhapniku tingimustes); 4. Valdavalt oksüdaas-negatiivsed; 5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal Uriini on võimalik võtta mitmel erineval meetodil: keskjoauriin, ööpäevauriin, fraktsioneeritud uriin, kateeteruriin, punktsiooniuriin, urostoomiuriin, tsüstoskoopia.
ja seeläbi ka võimaliku põletiku tekke. Samuti ka hambakatt ehk hammastele moodustuv biofilm kaitseb hambaid välispatogeenide kolonisatsiooni eest. Siiski hammastele moodustunud biofilmi mõju võib olla vastandlik: ühelt poolt kaitsva funktsiooniga, teiselt poolt aga teatud tingimuste muutumisel võib põhjustada kõige levinumaid haigusi kaariest, igemepõletikku ja parodontiiti e hambajuureümbrise põletikku. Hambakatus võib olla enam kui 350 erinevat bakteriliiki. 16S rRNA sekveneerimisega on näidatud, et tegelikult ligikaudu pool hambakatu moodustanud liikidest moodustavad hetkel kultiveerimatud liigid, seega hambakatus esinevate liikide arv võib olla palju suurem (üle 700). Õnneks ühe indiviidi hambakatu proovist on võimalik välja kultiveerida ligikaudu 20-30 erinevat liiki (tegelik liikide arv võib siis olla 50). Suu mikroflooras domineerivad põhiliselt streptokokid ja Actinomyces spp., vähem esindatud on Veillonella,
annaabi.ee 
